* Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2
Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi. Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32. Kaldenurk- horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. 36. Maastikuobjektid jaotatakse punkt-, joon ja pindobjektideks. Pindobjektid väljendatakse mõõtkavas, joonobjektid osaliselt mõõtkavas ning punktobjektid on mõõtkavata. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013
(loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja poliitgeograafiline asend). V: Eesti asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul parasvöötmes segametsavööndi põhjapiiril. 2. Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa riigipiir? V: Narva jõgi, Peipsi järv, Lammjärv ja Pihkva järv. 3. Mis on põhikaart? V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid. 4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)? V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satelliidiga 5. Mida näitab geokronoloogiline skaala? V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks. 6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord
Lõhavere (Leole) linnuse puhul on tegemsit ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga, Hendriku kroonikas käsitletud vanem Lembituga. Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud. Paljude muinasaegsete linnuste kohale ehitati keskaegsed kivilinnused, mistõttu linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää, Toompea (Lindanise), Rakvere (Tarvanpea). Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab keraamikatükke, loomaluid, põlenud kivisid, esemeid ja nende fragmente. Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all.
annaabi.ee 
