Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Loeng: MAASTIK Seminariks artikli põhjal vastata küsimustele: Vt Euroopa maastikukonventsiooni! 1. Mis on maastik selle artikli võtmes? (võrdle maastiku konventsioonis olevaga) Artikkel: Selle artikli võtmes räägitakse valdavalt Eesti maastiku minevikust- maastik on pärand. Maastik on territoorium, mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse jälgi (20 saj), kuid seda on käsitletud ka üksnes loodusteaduslikust vaatepunktist (NSVL). Maastikukonvent: Maastik- Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu
elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonid. Suureneb maastike atraktiivsus ja ökoloogiline toimivus. Põllumajandus- ning taastatud maastikud peavad pakkuma nii majandushüvesid (põllumajandussaaduste toodangut) kui sotsiaal-kultuurilisi hüvesid (rekreatsiooni, matkamise võimalusi, hõlmama kultuuriloolisi paiku (hiiemäed jne), ja olema elupaigaks paljudele liikidele. Meetmed (tegevussuunad): · Maastikupoliitika väljatöötamine ja rakendamine arvestades Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtteid, vajadusel vastavate õigusaktide, juhendite ja tegevuskavade koostamine. · Maastikulise info- ja seiresüsteemi arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. · Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust.
Identiteediväärtust omavad alad ja objektid, mis on kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud. Kirjeldatud väärtusi leidub vähemal või rohkemal määral igal pool. Teatud aladel on aga need väärtused selgelt koondunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on ka võimalik piiritleda maastikke, millel on teistest suurem väärtus, ning mis seetõttu väärivad meie erilist tähelepanu. 53. Euroopa maastikukonventsiooni olemus ja eesmärk Konventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. 54. Maastikuplaneerimise põhilised teemavaldkonnad Taimestik ja loomastik, maastikupilt, muld, vesi, õhk ja kliima 55. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes 56. Maastikuökoloogilised põhimõisted Laigud väiksemad ümbritsevast massiivsemast keskkonnast erinevad alad
piirkondliku identiteedi kahanemisele ning ka ebatäielikele maastikukorralduse meetmetele. Siiani puudus ühtne rahvusvaheline õigusakt, mis sätestaks otseselt ja täielikult Euroopa maastike kaitset, korraldust ja planeeringut. Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed põhjustasid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks maastikukonventsiooni eelnõu väljatöötamise ettepaneku. Maastikukonventsioon püüab ühendada loodus- ja kultuuripärandi kaitsjate eesmärke, toonitades loodusliku ja kultuurilise pärandi väärtustamist ja säilitamist eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Konventsiooni preambulis rõhutatakse maastiku tähtsat rolli piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik kannab endas olulist osa Euroopa loodus- ja kultuuripärandist;
annaabi.ee 
