Võimas on aga tema tüvi: ümbermõõt rinnakõrguselt 3,4 meetrit, mahuks on arvestatud 11 tm. Kaitsekorraldus. Järvselja looduskaitseala jaguneb kaitse-eeskirja järgi ürgmetsa ja Järvselja sihtkaitsevööndiks ning Apna piiranguvööndiks. Ürgmetsa sihtkaitsevööndis tagatakse metsaökosüsteemi looduslik areng. Järvselja sihtkaitsevöönd ja Apna piiranguvööd on loodud selleks, et hoida neil aladel elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet. Kaitse-eeskiri seab liikumispiirangu üksnes Ürgmetsa sihtkaitsevööndile, mis kuulub Natura 2000 Järvselja loodusalade koosseisu. Siin tuleb välistada igasugust inimmõju, seetõttu tohivad uudistajad liikuda üksnes laudteel. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=243 2. http://www.loodusring
kadastikud. Pool sajandit tagasi laialt levinud ja aastatuhandeid vanad poollooduslikud kooslused on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide (paljud käpalised, võrkliblikad, mustlaik-apollo) elupaikadeks. Ranna- ja lamminiidud on olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Poollooduslikke kooslusi on vaja säilitada ka seetõttu, et nad rikastavad maastikuilmet, kannavad edasi kultuuri ja traditsioone ning on head paigad teadus- ja õppetegevuseks. Poollooduslikud e pärandkooslused (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud) on inimese poolt ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused looduslike protsesside tulemusel tagasi looduslikeks.
suurendada tuuleenergia kasutamist. Üks õigesti esitatud poolt või vastuargument andis 1 punkti. (osaülesanne 37) Poolt: 1) Põlevkivivarud saavad varem või hiljem otsa. 2) Põlevkivist energia tootmisel tuleb maksta suuri keskkonnatasusid jms. 3) Tuuleenergia on taastuv ja ei saasta keskkonda. 4) Mereäärne asend annab meile rikkaliku tuuleressursi. (osaülesanne 38) Vastu: 1) Tuulepargid võtavad enda alla palju maad ja rikuvad maastikuilmet 2) Tuulegeneraatorite tootmine nõuab väga palju ressurssi. 3) Energiamajandus ei saa täielikult toetuda tuuleenergiale, sest on ka tuulevaiksemaid perioode. Jms. SA Innove Ülesande nr 13 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
Küsitletud saarlased peavad kõige rohkem lugu Saaremaale iseloomulikest paikadest nagu kivised kadakased puutumata mererannad, rannikupangad ja liigirohked rohumaad. Küsimusele missuguseid maastikke tuleb kaitsta Pooled vastanutest nimetas kaitset vajavana selliseid maastikke või nende komponente, mida nad ka omapäraste maastikena kõige rohkem esile tõstsid. Seega on selge, et eelkõige tuleb kaitsta Saaremaa omapära. Maastikuilmet rikuvad küsitletute meelest eelkõige prügilad. Taunitav on linnalise eluviisi jätkuv juurdumine koos kõrghoonete tekkimisega maastikupilti, suurte elamurajoonide rajamisega maale, sõiduteede võrgu laiendamisega ning maakohtade hülgamisega. Arvatakse, et saarlane on alati olnud maarahvas ja nii võiks see ka jääda. 4) Igast neljast eestlasest kolm elab linnas, igast kolmest üks Tallinnas. Linlane tõmbub maastikust välja, võõrdub
annaabi.ee 
