Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Miks on looduses tähtsad? Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. Mis neid ohustab? Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all
aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Toitumine Sööb kahepaikseid, roomajaid, kalu, närilisi, ussikesi, aga ka maaspesitsevate lindude poegi. Kõnnib sageli põllul ja niidul töötavate masinate järel ning nopib üles vigastatud loomakesi. Veel pilte Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Mingi ohjamisel on andnud tulemusi väljaküttimine. [13] Mink on Eesti loodusesse levinud karusnahakasvatustest. Lisaks üksikutele putku pääsenud isenditele on ka Eestis toimunud karusloomade loodusesse vallandamist asjatundmatute “loomakaitsjate” poolt. Ulatuslikum sellise tegevuse tagajärjel euroopa naaritsa häving toimus XX sajandi lõpus Hispaanias. Mingi kui võõrliigi keskkonnamõju hinnates on mõned hindajad välja toonud mingi eriti taunitava tegevuse veekogude läheduses maaspesitsevate lindude pesade rüüstajana. Siinkohal tuleks esitada küsimus, kas varem sama nišši täitnud euroopa naarits suhtus veekogude läheduses maaspesitsevatesse lindudesse kuidagi teisiti (ükskõiksemalt) kui ameerika naarits? Sellele küsimusele leiab hõlpsasti vastuse vastavaid dieediuuringuid võrreldes, kuid euroopa ja ameerika naaritsa üldist bioloogiat võrreldes pole sellise erinevuse oletamine perspektiivne.
Elab nii leht- ja segametsas kui ka taimestikurikastel veekogude kallastel. Tegutseb peamiselt öösiti. Tal esineb ainsa koerlasena taliuinak, mis soojade ilmade ajaks katkeb. Enne taliuinakut suureneb kährikute kaal üle kahe kilo. Urg on tal lihtne, sageli kasutab teiste liikide poolt kaevatud urge. Nad on monogaamsed loomad, kes kasvatavad poegi ja veedavad talveune koos. Kährik on segatoiduline. Sööb nii kahepaikseid, pisiimetajaid, putukaid, marju kui ka raibet. Suurt kahju tekitab maaspesitsevate lindude munade ja poegade söömisega. Jooksuaeg on veebruarist märtsini. Tiinus kestab 60 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 6 kuni 8, minimaalselt 4 kuni 10 ja maksimaalselt 22 kutsikat. Vastsündinud pojad on pimedad, silmad avanevad kahe nädala vanuselt. Imetamine kauem kui kuu aega. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Introdutseritud liigina on Eesti looduse jaoks kahjulik liik. Ta levitab kärntõbe ja marutaudi
Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus. Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu. Suurt kahju tekitavad nad kohati maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües. Veebruaris märtsis on kährikutel jooksuaeg. Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6...8 kutsikat (rekordiliselt on olnud 22). Kutsikate eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Pojad saavad nägijateks kahe nädala vanuselt. Imetatakse neid kuu aega. Noored kährikud iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Kährikud elavad kuni 12 aasta vanuseks. Kährik on Eestis tavaline jahiloom
Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes. Milles seisneb Eesti roomajate tähtsus? Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. Millised tegurid mõjutavad Eesti roomajaid? Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut.
vihmausse. [14] Roomajate roll toiduahelas Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. [4] Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. [4] Kivisisalik ja arusisalik on toiduahelas toiduks nastikule ja rästikule. [9] Nastikust ja rästikust toituvad madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku,rästiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. [11] KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Arusisalik "- http://et.wikipedia.org/wiki/Arusisalik - (07.10.2011) 2. "Arusisalik" - http://bio
annaabi.ee 
