See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett saadakse puuraukudest, samuti kasutatakse
leevendaks see suuresti globaalset soojenemist Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused Kasutusala piiratud Jooksvad kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Jaama rajamine on kallis ja keeruline Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase Geotermaalenergia Eestis Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor.
90°C+ ja USAs temperatuuriga 150°C+. madalatemperatuurilne alla 90°C geotermaalenergia. · Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. 2010. aastal kasutas 26 riiki geotermalenergiat elektri tootmiseks. Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga
...................................................................................................12 Dimensioneerimine...............................................................................................................13 Vastavus kliimaoludele.........................................................................................................13 MAASOOJUSPUMP................................................................................................................14 Maasoojuspumpade eelised:..................................................................................................14 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................15 Maakollektor.....................................................................................................................15 Veekollektor...................................................................................................
27. Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee? Veekogudesse või puurkaevudesse paigaldatava kollektori abil 28. Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?----- 29. Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------ 30. Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe? Sest torude paigaldamine on odav 31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia? Põhjavees, maapinnast 34. Milline soojuskandja voolab torustikus? vesi 35. Milleks kasutatakse maasoojuspumpa? Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks 36. Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa? Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites 37
Ohuks lindudele PÄIKESEENERGIA Kasutatakse nii soojus kui elektrienergia tootmiseks EELISED: Modulaarsus võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteemi ja soovi korral hiljem täiendav paneel lisada Võimalik paigaldada nii katusele kui ka fassaadile Sisuliselt hooldusvaba MAA SISEENERGIA/ GEOTERMINAALENERGIA Jaotatakse kaheks: kõrgtemperatuuriline (90+) ja madaltemperatuuriline (alla 90+) Eestis rakendatakse geoterminaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil Geoterminaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki OTSENE KASUAMINE: soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, majade kütmine, Soojusenergia puuduseks on see et ei ole võimalik üle 30 km transportida kuna see jahtub ära PEAMISED TOOTJAD: 1. USA 2. filipiinid 3. indoneesia 4. mehhiko 5. itaalia 6. uus-meremaa BIOMASS Soojusenergia mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas BIOGAAS
täiendavaid paneele lisada, võimalik paigaldada nii katusele kui fassaadile, võimalik kasutada autonoomse toiteallikana, sisuliselt hoolduvaba. Geotermaaleneria Geotermaalenergia on maasisene soojus. Jaotatakse kaheks: Kõrgtemperatuuriline näiteks Islandil kasutatakse elektri tootmiseks peamiselt 90C+ ja USAs temperatuuriga 150C+. Madalatemperatuuriline alla 90C geotermaalenergia. Eestis rakendatakse geotermaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil. Geotermaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki. Otsene kasutamine soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate küte, tööstustes. Soojusenergia suurimaks puuduseks on see, et seda pole mõtet 30 km kaugemale transportida. Elektrienergiat saab aga transportida suurte kauguste taha. Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid
annaabi.ee 
