1 spl Tsillikastet 4 tl Kartulijahu Sool (Soovi korral) SERVEERIMISEKS Basmatiriis Eesti suur valge siga Eesti kohalike maasigade paranamiseks imporditi 19. Sajandil Eestisse sisse Inglise suuri musti ja valgeid sigasi, nii aretati Eesti kohalike maasigade ja inglise sigade vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk , mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega
Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu. Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone:
Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik
Silmade vahe on lai, vaade elav. Kael on lihaseline ja liitub kerega sujuvalt. Turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged. Rümbad on pikad, singid on hästi arenenud. Jalad on tugeva luustikuga, korrapärase asetusega. Udar ja nisad on hästi arenenud. Emised on viljakad, hea piimakusega, hästi arenenud emainstinktiga. Eesti maatõugu siga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati ristamise teel põhiliselt taani, rootsi, belgia ning saksa maaseaga. Sead on peekonitüüpi, tugeva konstitutsiooniga, pika kerega, kuid küllalt peene luustikuga. Värvus on valge, pea kerge, sirge koonuga. Tõug on suurte lontis kõrvadega, mis sageli ripuvad silmadel ja ulatuvad kihvadeni. Selg ja lanne on pikad, mõõduka laiusega. Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik
Kere pikkus ületab rinna ümbermõõdu 12-15 cm. Keskmised näitajad 2006. a baasaretusfarmides: seljapeki paksus 10,2 mm, ööpäevane juurdekasv ( 0 100 kg-ni) 616,0 g/ööpäevas, seljalihase (m. longissimus dorsi) läbimõõt 62,0 mm, viljakus 10,3 põrsast pesakonnas. 57. Eesti peekonitõug. Eesti peekonisiga on saadud pikaajalise aretustöö tulemusena koha-likust maaseast, keda parandati vältava ja uudikristamise teel põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral käsutati aretuses ka saksa vääristatud maasiga ja soome maasiga. Teatavasti aretati ja kasvatati Eestis seakasvatuse ümberkujundamise algaastail põhiliselt suuri valgeid inglise sigu. 1925. aastal asus Eesti Seakasvatajate Selts selgitama ja andmeid koguma meie maasea väärtuse, arvu ja leviku kohta. Kogutud andmetest selgus, et maasigade arv oli väga kokku kuivanud. Maasigu leidus meil puhtal kujul veel Saare-ja Hiiumaal ning raudteest ja linnadest eemal
annaabi.ee 
