aastani 2018" ning ,,Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastaks 2013"( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006) Nimetatud arengukavade peamised eesmärgid on säästlik energiavarustuse ja- tarbimise tagamine ja keskendumine biomassi kui kütuse tootmisele mis seab eesmärgiks luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Ka säästva arengu üks tähtsamaid põhimõtteid on keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena kaasates sellesse kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust (Eesti 21. Säästev areng). Eelpoolnimetatud arengukavade järgi on taastuvenergia tootmisprotsessi kaasatud lisaks tootmisettevõtetele ka põllumehed. Ka tarbijale antakse
(Laheda valla arengukava) Rahvastiku vähenemine vallas on minu arust suureks probleemiks ning see tuleks lahendada sellega, et vallasiseselt peaks rohkem looma kasulikke töökohti ja ka kvaliteetseid elamupiirkondi, kuna vald asub kahe maakonna keskuse(Põlva, Võru) vahetus läheduses, siis on inimestel lihtne nendesse linnadesse ka tööle käia. Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 3.1. Maaressurssid Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega
Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad) Ettevaatus Keskkond- Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Saastus- Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis:
Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase 4 Integreerimine (teisi valdkondi ei tohi arendada keskkonna arvelt) Kahju vältimine Saastaja maksab (kõik, kes tarbivad maaressursse, need maksavad) Ettevaatus Keskkond- Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Saastus- Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis:
Ressursid on üldmõiste, mis hõlmab tootmise kõiki elemente: tööjõud, vahendid ja muud tootmistegurid. 52 Loodusressursid- maa-, vee- ja kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia jne). Põllumajanduse bioressursid- taimed, loomad, linnud, mesilased, kalad ja muud elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähendust. Produktiivvahenditeks nim maaressursse ja bioressursse mis esinevad põllumajanduslikus tootmises nii töö objektina kui töö vahendina. Maa iseärasused: 1. Maa on looduse and, mis pole loodud inimtööga nagu kõik teised tootmisvahendid. 2. Maa on ruumiliselt piiratud. 3. Maal on tootmisvõime. Mida paremini maad haritakse, seda kõrgem on mulla viljakus. Eristatakse kahte mullaviljakust: loomulikku e looduslikku viljakust ja majanduslikku viljakust, kusjuures viimane
annaabi.ee 
