1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised,
14. juunil 1941 u 10 tuh eesti poliitiku, sõjaväelase, kiriku-, kultuuri-, haridustegelase vangistamine ja küüditamine Venemaale (nagu päts ja laidoner) Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest? küüditati koos perekonnaga Venemaale või hukati (nt:president Päts ja ülemjuhataja Laidoner) Millised põhimõttelised muudatused toimusid 1940-41. a Eesti majanduses ja kultuuris? Majandus: Riigistati maad, pangad, suurettevõtted. Maareformis käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomandikest maasautajateks. Talude maksimaalne suurus- 30 ha, Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, epteegid, haiglad ja suuremad elumajad. Majandus langes, inimesed olid vihaned okupantide vastu. Järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega. Kultuur: Hävitati kultuuripärandit- Purustati või eemaldati ausambad, põletati raamatuid, suleti
Venemaa majandusuuenduste kaks tähtsamat märksõna olid alanud hindade liberaliseerimine ja masteepidelt ning mahult maailma ajaloos unikaalse erastamisprogrammi ettevalmistamine. Massilise privatiseerimise käidus erastati üle 2/3 ettevõtetest, andes investorile, töötajatele ja juhtidele võimaluse saada omanikuks. Riigi eelarvereformid vähendasid suures osas kulutusi relvatööstusele. Maareformis elluviimisel oli riigi kontroll põllumajandustootmise reformimisel minimaalne. Saaduste hinnad lasti vabaks, loobuti riigihangete süsteemist, põllumeestele ei makstud subsiidiume. Hinnad muutusid tootjatele liiga madalaks. 1990. Aastatel vähenes toodang pidevalt ning enamus tootjaid jäid kahjumisse. Reformide algetapil tõusid loomasööda, väetiste ja elektrihinnad palju kiiremini, kui põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad
Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus: Muutused erakondlikul maastikul: 1) Baltisaksa erakond- Asutava kogu ajal olid kui Saksa partei, kes suhtus negatiivselt iseseisvasse Eesti Vabariiki. Peale vabadussõja toimus muutus, paljud EV vastu hääletanud isikud lahkusid Saksamaale ning parteisse jäid liikmed, kes soovisid teha koostööd ning aidata Eesti Vabariiki. Eesseisis 2 olulist ülesannet: 1) Võideldi selle eest, et maareformis ära võetud maade eest tasutakse omanikele kompensatsiooni. 2) Taotlesid oma rahvusgrupile Eesti Vabariigis kultuur autonoomiat. 2) Eesti Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei (EISTP)- Esseerid, mis lõid lahku ESDTP'st. Tuntumateks liidriteks olid esseerid: Hans Kruus, Martin Bleimann. Sotsiaaldemokraatid tegid ettepanekuid põrandaalustele kommunistidele liituda parteiga. Põrandaalused kommunistid olid vastu,