Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.
-5- Tema teosed "Karm noorus" Peamiselt sõjakorraluule "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" Ülipikk följeton traditsionaalsetest muhulastest Nõukogude Eestis "Jäine raamat" Reisipäevik elust ekspeditsioonilaeval ja Lõunanabal -6- Mälestades Juhan Smuuli Monument Monument, mis asub Muhu saarel Koguva külas, on loodud skulptor Tõnu Maarandi poolt. Monument kujutab endast Juhan Smuuli ning see oli algselt Kadrioru pargis, kuid see võeti sealt maha ning alates 1990ndast aastast kuni aastani 2006 asus ta Ars Monumentaali õues. Muhu Muuseum 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus.
Minu viimaseks laevaks jää. Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960) "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Abielu Juhan Smuul oli abielus; tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. !!! Tal ei olnud järeltulijaid. >>>Debora Vaarandi Lõpetuseks Andres Ots - Eesti saun
Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid. On premeeritud auhindadega: Nõukogude Eesti preemia 1949 •Stalini preemia 1952 •Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 •Lenini preemia 1961 •ENSV rahvakirjanik 1965 Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Luuleraamatust „Väike luuleraamat“ Raamat on osadeks jaotatud ja käsitletud on mitut teemat: Karm noorus- 22lehekülge täis sõja ja lapsepõlve teemadest, mälestusi isast, noorimast õest ja piimavahust. Järvesuu poiste brigaad- 11lehekülge luuletusi jääst, kevadest, äikesest,
Tema kirjutatud näidendite hulka kuuluvad: "Atlandi ookean" (1957), "Lea" (1960), "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969). Oma mitmekülgsete ning mainimist väärt toeste eest on Juhan Smuulile omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Tasub ka mainida, et 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Tema järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Niiet ka tänapäeval mööda Eestimaad reisides võime kohata erinevaid mälestisi temast kui suursugusest kirjanikust. Ta annab Eesti kultuuriloole väga palju juurde, eelkõige oma jutustuste kohta Muhu saarelt ja selle elanikest ning eluolust
legendid ja mälestused minevikust aitasid kaasa. Nii mõnigi laadaline võis öelda: kui ma 39ndal koos vanematega laadal käisin, siis ... ; teiseks välja tulid kõik neli kihelkonna majandit, pakkudes oma kaupa laadaplatsil ja lüües kaasa oksjonil." (Pühatamm 1989) Oksjoni peakorraldaja oli Heinz Valk. Oksjon oli laada keskpunkt ja tõmbenumber. Korraldustoimkond oli püüdnud maamehe huvidest-vajadustest lähtuda. Kõige vähem oli tarbekaupu. Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti
spordikomitee esimees Andres Taimla. Paidelaste (õigemini ehk: türilaste) head jooksumainet teavad paljud aga teisegi kandi pealt. On ju Türi mailt sirgunud aegade vältel terve plejaad andekaid jooksumehi ja naisi, kelle tulemused mahtunud Eesti NSV edetabeleisse, vähel üsna tippugi. Nimetagem siinkohal komeedina kerkinud Enrik Langi (1957.a. 19500 m 3.50,0), Vladimir Freyd, Toomas Villemsit, Laine KallasErikut, Anne MeriSookaela, Kalev Maarandi, Ester Kärnerit ja Gunnar Kirsipuud. 1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981. aastal, kui Paide teatetnelik , koosseisus Andres Püümann, Enno Viiburg, Gunnar Kirsipuu ja Kalev Maarand, veel viimase vahetuseni omas edumaad Tallinna ees
Teine arvestatav nimi Lehtse kergejõustikus oli tõstjana tuntud Ants Saame, kelle 1971. aastal Pärnus tõugatud kuulitõuke tippmark 16.32 on praegu kehtivaks maakonna rekordiks. Tallinna Spordiinternaatkoolis õppinud Andres Püümanni joostud 10,5 100 meetris ja 21,7 200 meetris olid 1980-ndate Eestis head tulemused. Ta on maakonna rekordi kaasomanik ja hõbemedalivõitja legendaarses 4 x 100 meetri teatejooksus 1981. aastal, kui Paide võistkonnas koos Gunnar Kirsipuu, Kalev Maarandi ja Enno Viiburgiga astuti südilt vastu tollasele Eesti sprindikoondisele (Tallinna I võistkond) ja võitjale alistuti alles finisiruudustikus. Tema tütar Helen Püümann jõudis 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksus hõbemedalivõiduni ja talvel 2001 tuli juba Eesti sisemeistriks 400 meetri jooksus ning on korduvalt kuulunud vabariigi esindusvõistkonda. ALBU Albu on väike maakoht, kus tänase päevani pole õiget spordiplatsi kergejõustiku tarvis.
annaabi.ee 
