KÜSIMUSED: 1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8. Info otsimisel arvestatakse enim kelle arvamusega? 9. Swot analüüs. 10. Maapoodide eelkäija. 11. Mis on kliendile oluline kauba ostmisel 12. Eesti linn,mis kuulus Hansaliitu. 13. Suur purjelaev. 14. Allahindlus ehk ... 15. T oitlustusettevõte pärnus( pitsa). 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 KÜSIMUSED: 1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused
12. Mis on Hansaliidu kõrgeim võimuorgan? Hansa Liidu kõrgeim võimuorgan oli hansapäev. 13. Mis oli Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks millega kaupu veeti? Tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. 14. Mis sajanditel oli Hansa Liidu õitseaeg? Hansa Liidu õitseaeg oli XIV sajandi teisel poolel. 15. Millal kujunes Eestis välja maapoodide võrk? Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses. 16. Mis olid maapoodide eelkäijateks? Maapoe eelkäijateks olid kõrtsid. 17. Kes või mis on harjusk? Harjusk – harjavenelane, oli 18.-19. sajandil rändkaupmees, kes müüs mitmesuguseid pudukaupu. 18. Kuidas kutsuti keskaegses linnas rikkaid kaupmehi? Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest
1 Ühiskond - Globaliseerumine omab süsteemset mõju kõikide ühiksondlike protsesside kulgemisele. Globaliseerumine on protsess, mille tulemusena muutuvad kõik ülemaailmsed protsessid sidusaks ja teineteisest sõltuvaks. See suunab ka ametnike ja riigijuhtide tegevust, sest globaalkorraga pahuksisse minek võib tähendada töökohast ima jäämist või muid ebameeldivusi. See protsess on nagu narkomaania, mis levib tõmbekeskuste heaolu tagamise nimel, olgu see kas haldusreformi või maapoodide hinnapoliitika kaudu. (Eiland 2011) 2.2 Kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu
naturaalmajandus, s.t. kõik eluks vajalik püüti taluperes ise valmistada. Sellele vaatamata tuli üht-teist kas osta või vahetada. Pealegi oli vajadus omavalmistatud toodangu ülejäägid realiseerida. Põhiliseks kaubatehinguks oli vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said vastu neile vajalikke kaupu. Turul toimus kauplemine peamiselt raha vahendusel. Väga tähtis osa oli talurahvakaubanduses laatadel, mida peeti nii linnades kui maal. Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses. Oluline roll on sajandite jooksul olnud rändkaubandusel. Talupojale tähendas see tööaja kokkuhoidu, sest kaup toodi koju kätte. Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani. 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium
ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine ANNUITEET= LAENATUD SUMMA / ANNUITEEDI NÜÜDISVÄÄRTUSE INTRESSITEGUR. 23. Jaemüügihinna arvutamine JAEMÜÜGIHIND=SOETUSMAKSUMUS/(100%-juurdehindluse%) 24. Krediteerimise viisid Kauba eest tasumine 7-10p hiljem-meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted.Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks.Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga "kuni palgapäevani". 7p- 25% 10p- 33% 14p-50% 21p-75% 30p-100% Järelmaks-kauplus ei kasuta krediteerimisel oma raha,vaid on sõlmiud vastava lepingu finantsasutusega.Sel juhul on kliendil võimalik soetada ese ning maksta selle eest hiljem. 25. Ülesannete lahendamine laekumise kohta 26. Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta 27. Riskide liigid 1
JUURDEHINDLUSE %) Näide. Juurdehindluse komponendid (tegevuskulud 25%, soovitud kasum 12%, allahindlus 3%) moodustavad kokku 40% toote hinnast. Leiame toote müügihinna, kui soetusmaksumus on 25$: 25$ / (100% - 40%) = 25$ / 0,6 = 41,67$. 24.krediteerimise viisid: Kauba eest tasumine 7-10 p hiljem meetodit kasutavad peamiselt hulgikaubandusettevõtted. Väikeettevõtetel puuduvad tihti rahalised vahendid krediidi pakkumiseks. Sama meetodi alla võib lugeda maapoodide klientide krediteerimised tähtajaga ,,kuni palgapäevani". Järelmaks - kauplus ei kasuta krediteerimisel oma raha, vaid on sõlminud vastava lepingu finantsasutusega. Sel juhul on kliendil võimalik soetada ese ning maksta selle eest hiljem. Kui klient tasub kauba eest seitse päeva hiljem, siis tähendab see, et ca 25% käesoleva kuu müügikäibest laekub alles järgmisel kuul. Kümnepäevase tähtaja korral on see juba 33% ning kahenädalase tähtaja puhul 50%. Tabel 10
Aegunud põhimõtetega ei löö tänapäeval läbi. Selleks, et muutuda ja areneda tuleb seda teha kogu organisatsiooni ulatuses. Ainult vananenud tehnoloogia väljavahetamine uuema vastu ei paranda ettevõtte kvaliteeti. Vaja on ka muuta põhimõtteid, seisukohti ja tegutsemisviisi. Töötajate poolsed ettepanekud organisatsiooni paremaks juhtimiseks ning töö parandamiseks olid järgmised: kontaktide ja infovahetuse tihendamine alluvate ja ülemuste vahel; väiksemate maapoodide sulgemine ja töötajate üleviimine keskusesse; ühtse müügistrateegia väljatöötamine; allüksuste aruandluse ja probleemide ühised arutelud, näiteks sortimentide ja hindade kooskõlastamine ühistu kaupluste vahel; töötada välja uus palgasüsteem; tuleks arvestada rohkem ka töötajate arvamustega ning kaasata nad probleemide lahendamisse; kauplustele tuleks anda rohkem iseseisvust ning otsustusõigust;
annaabi.ee 
