aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige. Oma kodu ehitamist alustas ta 1982. aastal. 2002 pälvis Uno Anton Riigivapi V klassi teenetemärgi ja 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Tema teeneks on peetud seda, et Tarvastu kolhoosi esimehena ei lubanud ta suurte maaparandusobjektide rajamise käigus maatasa lükata vanu (tühjaks küüditatud) talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14
tekkinud vajadus veereziimi kahepoolseks reguleerimiseks, mis võimaldab maade altniisutamisel veeressurssi mitmekülgsemalt ja loodussäästlikumalt kasutada. Maaparanduse eesmärkideks on: · vähendada ebasoodsast veereziimist tingitud põllumajandustootmise riske; · suurendada metsade tootlikkust; · luua tingimused maade sihipäraseks kasutamiseks; · tagada maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvate pinnaveekogude hea seisund; · kindlustada juurdepääs põllumajandusmaadele. Maaparandusobjektide paiknemine Metsakuivendusega ala Põllukuivendusega ala Nitraaditundliku ala piir Riigi poolt hooldatav veejuhe Kuivendatud alade ja riigi poolt hooldatavate eesvoolude andmed on saadud Maaparandussüsteemide registrist63 1 0 . M A A PA R A N D U S Maaparandussüsteemid on valdavalt 60400 ha suurused ja et maaparandussüsteemide piirid ei ühti enamasti kinnisasjade piiridega, on maaparandushoiutööde korraldamine tihti keeruline. Maaparanduse ühistegevuse valdkonnas
d15 pinnase sõelkõveralt vastav läbimõõt, millest 15 % osakesi on väiksem; Kruusfiltri valikul lubatud kruusaosakeste väljakandeks pakutakse kuni 5%. Kui kruus sisaldab üle 7% suffosiooniohtlike osakesi s.t. kui Ds > D7 siis on tarvis peen fraktsioon kruusast eraldada. 55. Kuidas mõjub kuivendus ja maaparandus keskkonnale? Otseselt võib maaparandus looduskeskkonda negatiivselt mõjutada peamiselt ehitus- ja hooldustööde käigus. Maaparandusobjektide rajamisega ja kasutamisega kaasnevad looduskeskkonna mõjutavad protsessid. Mõju on nii positiivne kui ka negatiivne. Kuivenduse otsene positiivne mõju maaharija seisukohast on Eesti tingimustes olnud väga oluline Kuivendussüsteemide ehitamine on võimaldanud kasutada alaliselt liigniiskeid muldasid. kraavkuivenduse asendamine drenaaziga vähendab erosiooni (heljumi ja sellega fosfori väljakannet).Negatiivse küljena väheneb ka looduslik mitmekesisus ja drenaazi puhul
Klassikalises maaparandusalases kirjanduses soovitatakse aedu kuivendada nn Rerolle'i drenaaziga, mille kohaselt dreeniliidused on veetihedad ja vee sissepääsuks rajatakse dreenide all iga 10...15 m tagant filterkaev. Sellega tagatakse vee sissepääs dreenidesse allpool põhjavee pinda, so tsoonis kuhu taimejuured ei arene. 47)Kuidas mõjub kuivendus ja maaparandus keskkonnale? Otseselt võib maaparandus looduskeskkonda negatiivselt mõjutada peamiselt ehitus- ja hooldustööde käigus. Maaparandusobjektide rajamisega ja kasutamisega kaasnevad looduskeskkonna mõjutavad protsessid. Mõju on nii positiivne kui ka negatiivne. Kuivenduse otsene positiivne mõju maaharija seisukohast on Eesti tingimustes olnud väga oluline Kuivendussüsteemide ehitamine on võimaldanud kasutada alaliselt liigniiskeid muldasid. Kraavkuivenduse asendamine drenaaziga vähendab erosiooni (heljumi ja sellega fosfori väljakannet).Negatiivse küljena väheneb ka looduslik mitmekesisus ja drenaazi
Juhul, kui seinamärgi tsenter jääb viseerimiskiirest madalamale, tuleb ripplatt pöörata ülespidi ja kõrguskasv määrata tavalises korras. Vilunud nivelleerijad püüavad seinamärgiga sidumisel asetada nivelliiri statiivi selliselt, et viseerimiskiir tabaks märgi tsentrit või oleks sellele väga lähedal. Sel juhul on seinamärgile võetud lugem null või mõni millimeeter, mis mõõdetakse joonlaua abil. Ajutised reeperid. Maal, mitmesuguste ehitustööde platside, teetrasside, maaparandusobjektide jm läheduses võivad puududa varem määratud kõrgusega püsireeperid. Tööde tegemiseks on aga siiski vaja määrata nii maapinna kui ka rajatava objekti tasapindade absoluutkõrgusi (lihtsamatel juhtudel suhtelisi kõrgusi). Kui tööde projektis ei ole ette nähtud uute püsireeperite paigaldamist, siis määratakse ajutised reeperid. Ajutiseks reeperiks võib valida näiteks vanade ehitiste kivivundamentide nurki, kivist (betoonist) trepiastmeid, suure raudkivi tipu (wtf? Raamatus on
annaabi.ee 
