". Tema arvates juhul kui Eesti Vabariik oleks säilitanud oma iseseisvuse ka pärast märtsi pommitamist, oleks majaomanikud Harju tänava hoonestuse aastakümnega taastanud. Sel viisil oleks linnastruktuur säilinud ja keegi ei saaks täna vaielda, mida selle alaga ette võtta. Kokkuvõtte Kõikide vaidluste tulemusel teemal, mida teha Harju ja Niguliste kiriku vahelise maa- alaga, ehitati ajutise lahendusena modernse välisilmega haljasala. Koos maaostu ja 6 projekteerimise maksuga kujunes alast Euroopa kalleim park UNESCO kaitse all, mis on ehitatud vanalinna südamesse (Meister 2007). Kindlasti on see väga atraktiivne linnaehituspiirkond, mis nõuab eriti ettevaatlikku lähenemist, kuna tegemist on olulise ajaloolise alaga. Ühest küljest on haljasala rajamine hea võimalus luua vanalinna rohkem avalikke
tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98)
tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98)
ettevõtmisi palvekirjade esitamine otse keisrikojale eestlaste olukorra parandamiseks. Eestis olid selle ettevõtmise õhutajad vennad Adam ja Peeter Peterson. J. Köleri nõuandel pandi erinevate palvekirjade sisu kokku suuremasse palvekirja, millele kõiki 8 konspiratsioonireegleid arvestades allkiru korjati. Kui algul olid palvekirjades domineerinud sotsiaal-majanduslikud nõudmised (maaostu ja renditingimuste reguleerimine, mõisa ülemvõimu likvideerimine kohtu vallavalitsuse üle), siis nüüd lisati koolmeistrite (J.Adamsonn, M. Jakobson) algatusel ka rida rahvuslikke taotlusi keele, hariduse ja kiriku alal. Palvekirja esitamiseks tsaarile moodustati valdade esindajatest suurem saatkond. Erinevalt J. Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest
ning algas õppetöö taas 1906. aastal. Mõned tahtsid õpetada, õppida. Keemia tudengid loopisid haisupomme auditooriumitesse, kus toimus õppimine. Keiser Nikolai II- Veebruaris andis välja manifesti, kus ta lubas kõigil inimestel luba kirjutada kirju valitsusele ja ministritele, soovitusi, et mida tuleb teha, mis muudatusi on vaja kindlas valdkonnas. See tähendas, et legaliseeriti rahva koosolekuid. Esialgselt huvituti maareformist, räägiti: maarendi hindadest, maaostu hindadest, räägiti vallavalitsuse õiguste suurendamisest, laste õpetamine eesti keeles. Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis