Jalgratas oli suurmood ja selle vastu, kes hästi sõita oskas tunti suurt lugupidamist. Velosipedisti nime kandmine kujunes auasjaks. Noored aadlikud korraldasid omavahelisi võidu- ja väljasõite. Peaaegu üleöö tekkisid igasugused rattasõiduseltsid ja klubid.Peatselt hakkas endale jalgrattaid muretsema ka maarahvas. Esimesteks eestlastest rattaomanikeks said jõukamad linnakodanikud ja Viljandimaa, tol ajal Eesti rikkaima maanurga, talupojad Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36229 http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=35247 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_bicycle http://muuseum.mnt.ee/huvitavat-ajaloos/ http://en.wikipedia.org/wiki/File:Mccallvelos.jpg
1889.aprilli keskel, saanud teate vend Theo abiellumisest, otsustas Vincent üksindusest piinatuna, meeleheitel ja haige kunstnik minna vabatahtlikult ravile Saint-Remy vaimuhaiglasse. Viibides terve aasta haiglas ja kasutades sealset suhtelist vabadust, jätkas van Gogh hullusehoogude vaheaegadel maalimist. 1890. aasta mais vabanes kunstnik haiglast ja jäi elama väikesesse Auvers-sur-Oise´i külakesse Pariisi lähedal. Selle maanurga loodus andis talle uut loomingulist jõudu. Van gogh maalis varahommikust kuni hiliste õhtutundideni, luues elu kahe viimase kuu jooksul 70 maali ja 32 joonistust. Kontrast Põhja- ja Lõuna-Prantsusmaa looduse vahel teravdas ta nägemist ja meeli. ,, Ma... märkan , et lõunas viibimine aitab mul palju paremini siinset loodust näha ja mõista," tunnistas van Gogh. Auvers-sur-Oise´is maalitud tõid iseloomustas rahutus. Kõik värises ja leegitses,
Sedalaadi teadmine on kahtpidi kasulik: esiteks õpib ta tundma oma valdusi ning oskab neid siis paremini kaitsta; lisaks sellele saab ta tänu oma maanurgas omandatud teadmistele ja kogemusele mõista hiljem vaevata mis tahes teise, uue ja tundmatu maastiku eripära, kui selleks peaks tekkima tarvidus. Sest eks ole näiteks Toscana küngastel, orgudel, tasandikel, jõgedel ja soodel teatud sarnasus vastavate pinnavormidega mõnes teises provintsis; nii et tundes ühe maanurga maastikku, võib ta hiljem vaevata mõista ka 1 Tõlge © 2000 Toivo Tomson, http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra
Sedalaadi teadmine on kahtpidi kasulik: esiteks õpib ta tundma oma valdusi ning oskab neid siis paremini kaitsta; lisaks sellele saab ta tänu oma maanurgas omandatud teadmistele ja kogemusele mõista hiljem vaevata mis tahes teise, uue ja tundmatu maastiku eripära, kui selleks peaks tekkima tarvidus. Sest eks ole näiteks Toscana küngastel, orgudel, tasandikel, jõgedel ja soodel teatud sarnasus vastavate pinnavormidega mõnes teises provintsis; nii et tundes ühe maanurga maastikku, võib ta hiljem vaevata mõista ka 1 Tõlge © 2000 Toivo Tomson, http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra
annaabi.ee 
