MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi.
Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Marsi orbiit on rõhutatult ellipsi kujuline. Üks selle tagajärgi on temperatuuri muutus umbes 30 C Päikese lähispunktis apheelioni ja periheelioni vahel. Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa
Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist, lämmastikust, argoonist ja hapnikust ning veest. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes. Esimesena külastas Marssi kosmoselaev ,,Mariner 4" 1965. aastal. Järgnesid paljud teised, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal, mis teostasid eksperimente, et määrata kindlaks elu olemasolu Marsil, kuid tulemused olid negatiivsed. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos, mis tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Teine kaaslane umbes poole väiksem Deimos on 20000 kilomeetri kõrgusel. Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast.
tolmu kergesti ära puhub, heledamad mandrid aga on tasased alad, kas madalad või kõrged, millele tolm ladestub. AJALUGU Nimi Marss on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kosmoselaevad Marsil Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus), kui Marsi lähedusse jõudsid nõukogude kosmosesondid "Mars 2" ja "Mars 3" ning ameerika kosmosesond "Mariner 9". Esimest korda
Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null. Maandamine ehk maandus- seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja- elektroodide abil. Kaitsemaandus- on vajalik elektriohutuse tagamiseks Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel. Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks Maandustakistus- peamaanduslati ja maa vaheline taktistus Valgumistakistud- maanduri ja nullpotensiaali vaheline katistud PE-juht(kaitsejuht)- kasutatakse elektriohutuse tagamiseks eesmärgil ja ta ühendab elektriseadmete voolujuhtivaid pingealte kesti maanduspaigaldisel
maandusi mahavõtta. Paljas juhtmetega õguliinidel tuleb kantavad maanused ühendada metallmastidel masielementidega, raudpetoon ja puit mastidel masti maandusjuhiga pärast nende terviklikkuse kontrolli. Raudpetoon mastidel milledel puudum maandus juht võib maanudse ühendada traaversi või masti külge metall elementidega. Kantava maanduse võib ühendada vähemalt 0,5m sügavusele vertikaalselt maasse löödud maanduri külge. On keelatud asetada maandurit juhuslikesse pinnasesse puistakutesse, kui elektripaigaldise maadamiseks ja lühistamiseks kasutatakse kaugjuhtimisega maandus lüliteid, peab kaudjuhtimis süsteem maanduslüliti seisu töökindlalt näitama. Nõuded väikepingel ja madalpinge paigaldistes. Madalpinge õhuliinil lubatakse PEN juhtme korduvmaanduse olemasolul kantav maandus ühendada PEN juhtmega. Madalpinge paigaldistes kogumislattidel töötamisel peab neil pinge
annaabi.ee 
