ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plahvatusohtlikes ruumides ja seadmetes. Maandatakse elektriseadmete kered, karkassid, metallkonstruktsioonid, kaablite ja juhtmete metallkestad, elektrijuhtmestiku terastorud jne. Maandamine toimub maandusseadmete abil. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest. Esmajärjekorras kasutada looduslikke maandureid (maa). 4). Mõõtmine ja selle meetodid Kaitsemaanduse tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks on perioodiliselt vaja : üle vaadata maandusseadme nähtav osa, kontrollida takistuste ja halbade kontaktide puudumist juhtides ja mõõta maandusseadme takistust. (vajadusel üle vaadata ja parandada vigastada saanud kohti) Põhilisteks meetoditeks on:
punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises selliselt, et tööd saab sooritada ilma elektrilöögiohuta; 5. piksekaitsemaandus, mis kuulub põhimõtteliselt küll kaitsemaanduste hulka, kuid mida tavaliselt vaadeldakse omaette maandusliigina ja mis on vajalik välguvoolu hajutamiseks maasse. Maandusjuhist (või -juhtidest) ja maandurist koosnevat süsteemi nimetatakse maanduspaigaldiseks. Igal elamul peab olema paigaldisemaandus, mis tagab nõuetekohase potentsiaaliühtlustuse ja inimeste kaitse elektrilöögi eest elektriseadmete isolatsioonirikete korral. Kaitsemaandamine Kui elektriseadme isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet
inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null. Maandamine ehk maandus- seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja- elektroodide abil. Kaitsemaandus- on vajalik elektriohutuse tagamiseks Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel. Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks Maandustakistus- peamaanduslati ja maa vaheline taktistus Valgumistakistud- maanduri ja nullpotensiaali vaheline katistud PE-juht(kaitsejuht)- kasutatakse elektriohutuse tagamiseks eesmärgil ja ta ühendab
3. Eriti ohtlikud ruumid (märjad, õhu suhteline niiskus ligikaudu 100 %, keemiliselt aktiivne keskkond). Maandamise all mõistetakse normaalselt mittepingestatud, kuid mingisuguse ebanormaalsuse (isolatsiooni rike, ebasümmeetriline koormus jne) tagajärjel pingestuda võivate metallkonstruktsioonide ühendamist maanduriga. Maandamiseks nimetatakse maandusjuhtmetest ja pinnasesse paigutatud maandurist koosnevat seadet. Maandurid võivad olla loomulikud (mingid pinnases paiknevad metallkonstruktsioonid) ja tehismaandurid. Normeeritud kuni lõpmatult suure isolatsioonitakistusega tagatakse ohutus inimestele ja kasutamiskõlblikkus seadmele. 2 Normeeritud kuni lõpmatult väike maandustakistus on oluline ohutuse tagamise abinõu inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa
N. Liidust Halley komeedi suunas saade automaatjaamad "Vega 1" ja "Vega 2" viisi möödaminnes maandurid ka Veenusele. Need alustasid õhkkonda sisenemine umbes 115 kilomeetri kõrgusel teise kosmilise kiirusega, 62 kilomeetri kõrgus avanes põhilangevari kiirusel 270 m/s. Langevari heideti ära 10 minutit hiljem, 48 kilomeetri kõrgusel. Edaspidi stabiliseeris lendu aerodünaamiline kilp. Aparaat maandus umbes 50 minuti pärast kiiruse 8 m/s. Eksperiment korraldati nii, et maandurist eraldus ka aerostaat ja liikus vabalt 53-55 lilomeetri kõrgusel, seadmed ise maandusid planeedi ööpoolele. Aerostaadi läbimõõt oli 3,4 meetrit, selle küljes rippus gondel, mis alustas liikumist ööpoolkeralt, 24 tunni pärast ületas terminaatori (öö ja päeva piirjoone) ja jõudis päevapoolkerale. Saatja lainepikkus oli 18 cm, sest sellel (hüdroksüülrühma OH molekuli raadiojoone piirkonnas) töötavad paljud raadioteleskoobid. Sondi asukoha määramiseks
e - suhteline llituskestvus Peale arvutusliku voolu avaldavad liini ristlike valikul mju jrgmised faktorid: 1. Nutud mehhaaniline tugevus nii paigaldusel kui ka ekspluatatsioonil. 2. Lubatud pingelang 3. Minimaalsed aastased kulutused. 4.13. Maandusjuhtide ja maandusseadmete valik 1. Tmaandus, mis on vajalik seadme maanduseks nii t kui ka avariiolukorras. 2. Metallkorpuste kaitsemaandus. 3. Piksekaitse ja lahendite maandus. Maandusseade koosneb maandurist ja maandusjuhtidest, mis hendavad seadet maanduriga. Maandurid vivad olla loomulikud vi tehismaandurid. Loomulikud maandurid on maaalused metallosad ja raudbetoonvundamentide armatuur, maas olevad torud jne. Vundamendi ligilhedane takistus arvutatakse valemiga: Rm = 0.52 - pinnase eritakistus (*m) A - vundamendi poolt hivatud maaala. Kui loomulikud maandurid ei taga vajalikku maandustakistust, kasutatakse lisaks tehismaandureid. Selleks on kaks tpi maandureid:
side-, raadioelektroonika-, vms seadmeist ja mida iseloomustab voolu- ahelate suhteliselt nõrk (milliamprites) vool ja väike pinge (alla 1000 V). Sisepaigaldis ehitise siseruumides paiknev paigaldis. Välispaigaldis väljaspool ehitisi (sh ehitise välisseintel) paiknev paigaldis või paigaldiseosa. Välispaigaldis võib olla kaetud (paikneda nt sademete eest kaitsva katuse all) või olla katmata. Maanduspaigaldis maandurist, maandusjuhtidest ja pea- maanduslatist koosnev maandamiseks ettenähtud kompleks. Lülituspaigaldis (lülitla) kohaleasetatud lülitusseadmest või paigaldustarinditega. Suuremad lülitlad võivad olla omaette hoonete või ruumidena. 2 Elektripaigaldise projekteerimisel väljaehitamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: · paigaldise otstarvet, üldehitust ja toitesüsteeme · paigaldisele mõjuvaid välisfaktoreid
annaabi.ee 
