ii) Vegetatsiooniperiood aastaringi iii) Palav ja niiske suvi, palav ja kuiv talv g) Ekvatoriaalvööde i) Väga niiske ja kuum kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad 6) Miks arengumaad ei suuda ennast ise toiduainetega varustada? Miks arengumaad ei saa kasutada ka Põhjariikide põllumajanduse ületootmise saadusi? Arengumaades on algeline tootmine, kuid suur rahvaarv, millega kaasneb maanappus ja suur asustustihedus. Arengumaades on sageli väheviljakad mullad, kuivus. Põhjariikide põllumjanduse ületootmise saadusi ei saada kasutada, sest tootjad ei saa odavalt oma toodangut müüa (kallid tootmiskulud, ei suuda tootmiskulusid katta) ning arengumaad ei saa kallist toodangut osta. 7) Milliseid negatiivseid tagajärgi võib põllumajandus keskkonnale tekitada? (põllumajandusliku maa suurenemine, metsade hävitamine, niisutuspõllundus,
laulu ja tantsuga. Kultuspaikadeks olid pühad hiied, mäed, ka pühade puude, allikate ning kivide ümbrus. Nende kõrval olid templid puust või metallist puuslikega, hiljem sugesid võõra mõju ajel ka jumalakujud. Jumalate tahet vahendas oraakel. Poliitilised ja kultuslikud ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse
aastatuhandete eest. Suhteliselt liikuvate hõimudega tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused lngetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon. Kuninga suguvõsa põlvnes jumalast. · rahvasterändamine ja riigid 375 - 568. Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajad) tungimine Aasiat Euroopasse 375 a. Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Rände tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: *Läänegootide riik : vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism)
tagasiminekut, ei leitud regesid, oli muid tehnilisi probleeme. Saadikud jõuavad tagasi alles 8.veebruaril. Liivimaa oli seetõttu teadmatuses. Teada on, et saadikutel õnnestus Novgorodist saata kiri Tartusse, et täielikku teadmatust siiski polnud. Venelased saatisid Liivimaale sõjakuulutuse. Jaanuari lõpus jõuab vene poole sõjakuulutusest teatav kiri Liivimaale, allkirjastatud oli see novembris. 16.saj Venemaal maanappus. Teenistuse eest maksti maaga. Tekib tõsine maa-nälg, maad on välja jagatud. Hõivatakse uusi territooriumi ja need kohe jagatakse välja. Venemaal kehtivad relvarahud naaberriikidega. 22.jaanuar Venemaalt Liivimaale 40 000 meest (arv ebaselge ja erinev). Krahv Ali oli vägede eesotsas. Pihkvamaalt tullakse Tartu piiskopkonda, algab rüüstetegevus. Kuu aja jooksul liigutakse läbi piiskopkonna. Virumaa kaudu liigutakse tagasi Venemaale 19. veebruaril
annaabi.ee 
