äärmiselt kandva ja kauni häälega suutis ta pugeda iga pealtvaataja südamesse. Suurt rolli mängisid ka tema suurepärased kostüümid, mis olid hingematvalt kaunid ning mida ta pidevalt vahetas, nagu naisterahvastele kombeks. Veljo Tormis on selles teoses jätnud meestegelased eesti mehele küllaltki iseloomulikult kidakeelseks. Kuid Oliver Kuusik (Virve isa, metsavaht) oli sellest hoolimata leidnud mingeid humoorikaid nüansse (maamehelik naer "he-hee!"), mis panid ka publiku mõnusalt muhelema. Lavadekoratsioonid olid minimaalsed, kuid väga oskuslikult ära kasutatud. Väga hea idee oli laval olevale ekraanile kunstnike maalide suunamine, mis mängisid mitmes stseenis hästi kaasa. Kuna see oli minu esimene nähtud ooper, siis ei oska ma seda võrrelda teiste ooperitega. Kuid minu arusaam ooperist, mis valitseb üldjuhul enamus noorte inimeste seas
Tartus. Tähelepandavaks vahejaamaks on olnud kolm aastat Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus siis toekas luuletaja Jakob Tamm õpetas ja juhatas. Küllap vast noisse Väike-Maarja aastaisse näitabki vastuvõtliku kasvandiku poetatud pärastine mälestuskilluke: ,,Kord lugesin ma õige palju Jakob Tamme ,,Ärganud hääli" neid suurte osade kaupa peast mäletades. Mulle meeldis selle luuletaja lihtsus, otsekohesus, sõnakehv ja maamehelik kohmakus, mille taga peitub soe tundmuste allikas. Need jooned valdavad mind veel praegugi . . ." (A. Hansen, ,,Keelest ja luulest", 1915, lhk. 15). Avalikust etteastumisest hoidunud A. H. Tammsaare on väga kinnine olnud ka teadete andmisega oma elukäigust. Tema viimane suur tagasivaateline romaan ,,Tõde ja õigus" põhjab ometi üsna lähedalt ja vastuvaidlematult Anton Hanseni noorepõlve kogemustesse.
Kuigi ise oli päris tuntud ja hea luuletaja, Wangi üheks põhioponendiks Su Shi(neokunfutsinistide grupist). Wangi jaoks luule oli kõrvaltegevus, asendustegevus. Ei mõelnud, et see oleks nii oluline osa inimese elust. Tema ettepanekul riigieksamitel, kus enne domineeris luue, hakkas selle vastu võitlema ja pani põhiliseks aineks konfutsianistliku kaanoni. Tema reformid pragmaatilist laadi. Naiivsetel seisukohtadel maamehelik suhtumine, kõike peaks rakendama ja ära kasutama ning sellest palju kasu saama. Ise oli väga autoritaarne juht. Ta ei sallinud, et keegi teeb ettepanekuid, mis tema omadega ei ühti. Paljud ei olnud tema reformidega rahul, nende vastu rakendati erinevaid meetmeid. Nt saadeti neid õukonnast ära eksiili. Neokonfutsianistid kahtlesid tema reformide vajaduses. Üks kahtlejatest oli ka Su She(1037-1101). Eelkõige tuntud luuletaja ka kalligraafina, kultuuriinimene
90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see ilmunud 1962, siis esimene retseptsioon see, et siit kassetist torkavad silma kaks autorit Rummo intelligentne linnamees ja keegi "kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad. Erinevalt mõnest teisest, nt Krossist, Traat hakkab proosat kirjutama luule kõrvalt. Luule ei ole Traadi kõige tugevam külg, aga on midagi, mida peaks tähele panema. Läbi aastakümnete torkab silma, et tugeva sotsiaalse närviga autor. 1976 Harala elulood- elulugusid kirjutab juba 60ndatel. Saab konkreetseid äratuse Mastersi "Spoon Riveri" maailmast
annaabi.ee 
