kasuks ei tule. Õiglasem on maksustada tarbimist: tarbid vähem maksad vähem ning vastupidi. Maamaksu suurendamise asemel tuleks pigem suurendad omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu. Maamaksupoliitika peaks olema pandlik ja mõistuspäraste eranditega kodanikusõbralik ning järgima linna arengukava. Kasutatud kirjandus: Rahandusministeeriumi. (2012). Majandusaasta aruanne 2012. Rahandusministeerium: http://www.fin.ee/riigi-raamatupidamine (23.02.2014) Riigikogu. (2012). Maamaksuseadus. Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012003 (23.02.2014) Madiberk, T. (2008). Kodu maamaksust vabaks. Eesti Maksumaksjate Liit: http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=571 (23.02.2014)
veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksust. Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade. (Maamaksust...02.05.2012) Maksusoodustused Maamaksuseaduse (MMS) §11 lg 1 järgselt on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. (Maamaksuseadus, 06.05.1993) MMS §11 lg 2 järgselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses. Maksuvabastust võib anda tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. MMS §11 lg 21 järgselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust represseeritu ja
maksustamisperioodil muudatus, siis 15 kalendripäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul endisele omanikule tasutud maksu ei tagastata, omaniku või kasutaja vahetusel maksab maksu uus omanik andmete muutmisele järgnevast kvartalist. Veoauto riikliku registreerimismärgi andmed, maksustatava raskeveoki registri- või täismass kilogrammides, maksu summa, periood, mille eest maks tasutakse. MAAMAKS EESTIS: Maamaksuseadus alates 01.07.1993. Algselt jagunes maks kohalikuks ja riiklikuks maamaksuks, alates 1996.aastast laekub maamaks Maksu- ja tolliameti vahendusel omavalitsusüksuste eelarvetesse. Vaatamata sellele asjaolule on maamaks MKS kohaselt riiklik maks. Maksuobjektiks on kogu maa, v.a maksuvaba maa (kalmistu, kaitsejõudude maa). Maksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas v.a põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa
vanemahüvitise miinimum suurus 2010. aastal on 4350 kr vanemahüvitise maksimum suurus 2010. aastal on 3 x 11 772 = 35 316 kr Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu 2010. aastal on 11 772 kr MAAMAKS . Maamaksu tasumise tähtajad (Maamaksuseadus § 7) asendatakse senise kolme tähtaja asemel kahe tähtajaga: · esimene tähtaeg 31.03.2010; · teine tähtaeg 01.10.2010. Maamaksu tasumise summaline piirmäär 1000 krooni: · 1000 kr väiksem või võrdne summa tuleb tasuda 31.03.2010; · üle 1000 kr maksusumma puhul tasuda 31.03.2010 vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 1000 kr; · ülejäänud maksusumma tasuda 01.10.2010.
annaabi.ee 
