Peter Paul RUBENS (1577-1640) On oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja. Maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes võidutsevad suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ja ohjeldamatu temperament. Rubensi looming on hümn elule ja selle rõõmudele. Värvid ta maalidel on intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. On teada, et enamiku oma tööde kavandeist tegi ise, maalisime aga usaldas oma töökoja meistritele. Barokiajastu tüüpilise maalijana arvastas röövimis- ning ägedaid võitlus-stseene. Nt. ,,Leukippose tütarde röövimine" stseen kreeka mütoloogiast, sellel näeme ka Rubensi armastatud võtet vastandada tumedaid musklites mehi heledatele ümaravormilistele naisfiguuridele. Traagilisi elamusi ja nukrat järelemõtlikkust Rubensi töödes ei esine. Hollandi maalikunst Hollandi kunst saavutas iseseisvuse nii nagu Holland ise
Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub
Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" ( Näide 2) Põhja-Eesti maastik Richard Uutmaa lõpetas "Pallase" kunstikooli 1935. aastal Nikolai Triigi õpilasena. Tema tõi eesti kunsti põhjaranniku maastiku ja olustiku. Kunstniku maalides on valitsevaks looduslüürikasse kalduv tundetoon. Põhja-Eesti maastik on uutmaalikus heledas ja nüansirohkes koloriidis, kus lihtne maastikumotiiv on antud poeetilise üldistusega. Tema töödele on iseloomulik madalale
Gustav Ernesaks käis külas ja väiksel tüdrukul kästi “pulgad peale panna”, et malelaual öö otsa lahingut lüüa. Kunsti juurde jõudmine käis ka loomulikult, elukeskkonna ja sõprade tõttu. “Ma elasin Vaarika tänavas, Maasika tänavas elas üks tore ruumikujundaja Olga Maasik, kellel oli kolm last, kellest kahest said kunstnikud, ühest laevakapten. Tema pani oma lapsi akvarelle tegema, mina siis ka maalisin. Ja nad käisid meil maal külas, siin looduses maalisime. Tema leidis, et mul on annet. Aga esimese korraga ma kunstiakadeemiasse sisse ei saanud, läksin sisseastumiskatsetele maali erialale ja põrusin. Maali hinded olid mul küll vist suisa viied, aga joonistamises ei läinud hästi. Joonistasin ja joonistasin mingit poolakti või akti, kustutasin nii palju, et näo kohale tuli auk. Ja sain kahe. Siis ütles Olga Maasik mulle, et tekstiil ongi palju praktilisem, saab samamoodi värvi käsitseda
Iga inimene peab olema oma kutseala patrioot. Ta peab sellel kutsealal nägema kõigepealt voorusi ja nendest ka rääkima, õpetajakutse patrioot näeb, kuidas tema õpilased arenevad tööinimesteks, ta on uhke meie kasvatuse üllaste eesmärkide üle ja teeb oma tööd heal meelel. Andkem oma elukutsele võlu sõnades ja tegudes, nii et tublid ja andekad noored sooviksid saada õpetajaks! Kutse-eetika seab õpetaja ette kõrgeid nõudeid. Me maalisime nendest nõuetest üsna täieliku pildi, ideaalpildi. Ideaali saavutamine on praktikas võimatu, ta on aga meile teenäitaja. Sellest, kui lähedale me ideaalile oleme jõudnud, sõl- tub, mil määral me tunneme rõõmu oma tööst ja mil määral tuntakse rõõmu meist. Kutse-eetika järgimine on õpetajale väga tähtis, sest ainult õpetaja enda kõlbeline teadvus võib teda suunata täiendavatele pingutustele ja varjatud võimaluste ärakasutamisele
annaabi.ee 
