Ameerika Popkunsti esindajad... Jasper Johns. Sündis 1930, lõi maaliseeriaid standartsetest ja üldtuntud motiividest nagu lipud ,märgid ja numbrid. Askeetlusteni napp aga rafineeritud ja elegantne. Robert Rauchenberg. Sündis 1925, looming kuhjatud ja barokne, pildi pinda liigendasid kokkukägardatud ja osalt värviga kaetud ajalehed,nõnda asendus maalikunst assamblaaziga,nagu rauschenbergi "voodi". Ta lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid või banaalset reaalsust peegeldavaid fotosid. Loomingu üheks allikaks olid helilooja John Cage ja tantsija Merce Cunningham
Uue realismi teosed enamasti 3D ja ned nimetakase assamlaažideks. Arman sai tuntuks kompositsioonidega kokkupressitud või katkisest tööstustoodangust, mille ta koondas ühest küljest klaasitud kastidesse (lk 152) Cesar keevitas kokku prügimäelt leitud vanametalli, alates 1960det spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. USA-s tekkis uue realmismiga samalaadne suund – neodada J.Johns'i tegi maaliseeriaid üldtuntud motiividest, nagu ''Lipud'' (lk 153), ''Märklauad'', ''Numbrid'', alates 1961.aastast hakkas kinnitama maalidele reaalseid objekte. R. Rauschenberg alustas ühevärviliste (valge, must) lõuenditega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud, osalt värvitud ajalehed. Alates 1955 assamblaažid, nt ''Voodi'' (lk 154). 3D teostest kuusaimad ''Coca-Cola'' (lk 154) ja ''Monogramm''. Neotada üheks variandiks on ''junk art'' ehk utiilikunst
assamblaazideks · Arman - kokkupressitud tööstustooted, kompositsioonid katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest, pudelikorkidest jne · Cesar - vanametalli kokkukeevitamine, autovrakkide kokkupressimine Teosed Arman. Kuhi kanne. Emailkannud pleksiklaasvitriinis Arman. Trompetid Jasper Johns (1930) Robert Rauschenberg(1925-2008) · Neodada suurimad nimed USA-s · Johns lõi maaliseeriaid üldtuntud motiividest (Lipud, märklauad, numbrid) · Johnsi kunst ragineeritud, elegantne. Rauschenbergi looming kuhjatud, barokne. · Rauschenberg koostöö helilooja John Cage'ga, tantsija Merce Cunningham'iga · Eesmärk publiku taju ning kujutlus "fookusest välja viia" Jasper Johns. Kolm lippu. Robert Rauschenberg(1925-2008) Robert Rauschenberg. Coca Cola. Robert Rauschenberg. Voodi. Louise Nevelson. Royal Tide IV. Küsimused 1.Miks hakkas 1960. a
assamblaazideks. tröö pole ainult realistlik vaid igasugune. 29)Millele spetsialiseerus neodaaist Arman? Kokkupressitud tööstustooted ja kompositsioonid katkistest riiulitest, kirjutusmasinatest, fotokatest, pudelikorkidest. 30)Millele spetsialiseerus Cesar? autovrakkide kokkupressimisele 31) mille poolest erines eur dada usa dadast? USA neodada on visuaalselt suurejoonelisem ja veenvam 32)milliseid töid tegi kuulsamaid usa jasper Johns? maaliseeriaid tuntud motiividest nagu (lipud või märklaud). pronksist õllepurke, kinnitas maalidele reaalseid objekte. 33) milliseid töid tegi dadaist Robert Rauschenberg? tema looming oli nn kuhjatud v barokne, esines ühevärviliste lõuenditega, alguses üleni valged-hiljem üleni mustad, kasutas ka kokkukätserdatud ajalehti. 34)henry moorei skulpt. abstraktsed või realistlikud? pigem abstraktsed 35) 1957 valminud Peter Blake'i teos "Palkonil". Naivistlikule maalile on lisatud
ja puhtamad värvid. 1911. aastal toimus I suurem kubistide ühisnäitus. Seal oli hästi palju kubiste, sai eristada vanasid ja noori kubiste, kelle looming oli omavajel täiesti erinevad. Üks noortest: ROBERT DELAUNAY: Üks noortest kubistidest. Hakkab kasutama eredaid, puhtaid spektrivärve. ,,Difficult". Värviprobleemide lahendamiseks püüdis ta läheneda teaduslikult, kuidas efektsemalt värve esile tuua ja näidata. ,,Aken linnas". ,,Marsi väljak punane torn". Parimaid maaliseeriaid on Eiffeli torn. Maaliseeria on möeldud kogu tehnilise tsivilisatsiooni ülistamisks. Seerias on sees ekspressiivsust, joonte murdumine, tugevad kontuurid. Sellega saavutab dünaamika. ,,Suur paneel". FERNAND LEGER: ,,Aktid metsas". Ta lähtub Cezanne'i loomingust, köige järjekindlamalt. Just sellest, et maailma vöib käsitleda geom. Kujunditena. Omane tumedates värvides silindrite ja torude kasutamine. Oma loomingus püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust
Olid huvitatud filosoofilisest....vahetu kogemus on kõige tõesem. Esemeid tuleb maalida sellisena nagu neid näeme, pilti tuleb kujutada läbi valguse ja õhu. Maalides on peategelaseks valgus. Kontuurjooned kadusid pildilt. Kasutati palju värvivarjundeid. Ruumilisust oli vähe. Oluline oli traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Anti edasi täpset elu kujutist. Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal. Maaliti kiiresti kuna valgus muutus iga hetkega. Monet maalis maaliseeriaid ühest objektist, erinevates tingimustes ja kellaaegades. Värvid olid heledad ja pastelsed, kirevad. Hiljem hakkas ta huvituma veest ja valguse sillerdamisest. Renoir maalis ka inimesi, eriti alasti. Ta töödes oli näha, et nägemine valmistas rõõmu, puudus masendus ja depressiivsus. Degas´d huvitas keerukate liigutuste tabamine, maalis balletistseene. Pastellmaal oli lemmikuks. Camille Pissarro maalis peamiselt tänavapilte. Sisley maalis põhiliselt loodusmaastikku
kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest jms., mida ta koondas ühest küljest klaasitud kastidesse. CÉSAR (s. 1921) (César Baldaccini) alustas prügimäelt leitud vanametalli kokkukeevitamisega, kuid 60- ndatel aastatel spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. JASPER JOHNS (s.1930) Neodada suurimad nimed on New Yorgi kunstnikud Jasper Johns ja Robert Rauschenberg. Johns lõi maaliseeriaid standarditest ja üldtuntud motiividest, nagu ,,Lipud", ,,Märklauad" või ,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline
kokkupressitud tööstustoodetega ja kompositsioonidega katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest jms., mida ta koondas ühest küljest klaasitud kastidesse. CÉSAR (s. 1921) (César Baldaccini) alustas prügimäelt leitud vanametalli kokkukeevitamisega, kuid 60-ndatel aastatel spetsialiseerus autovrakkide kokkupressimisele. JASPER JOHNS (s.1930) Neodada suurimad nimed on New Yorgi kunstnikud Jasper Johns ja Robert Rauschenberg. Johns lõi maaliseeriaid standarditest ja üldtuntud motiividest, nagu ,,Lipud", ,,Märklauad" või ,,Numbrid". Johnsi teoste alasti ja banaalne reaalsus mõjus väga sokeerivalt. Alates aastast 1961 hakkas ta kinnitama reaalseid objekte oma maalidele, mis on kokku maalitud meisterliku, abstraktset ekspressionismi meenutava pintslitööga ja peene värvimaitsega. Objektid on pärit igapäevaelust riierusesemed, nõud jms. Mõnikord olid need lisandid kolmemõõtmelised, nii et teos pole enam tasapinnaline