Kujud on skemaatilised ja näitavad inimese hingeelu isikupära. Vibulaskja, keiser Qin Shi Huangdi hauast. Terrakota Buddha figuurid Budismi levimise ajal, alates 3. sajandist, loodi Buddha figuure. Üheks tuntuimaks on hiiglaslik, 7. sajandil loodud, 25m kõrgune, kuju Louyangi lähedal. Draakoni värava koopad Luoyangi lähedal 206eKr. 220 pKr. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappie ja tinglike vahenditega kujutada elavalt inimesi ja loomi. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi ja akvarellmaal paberil või siidil. Ehitus ja maalikunsti teoseid on sellest ajast säilinud vähe. 206eKr. 220 pKr. Pärinev maal maalikunst 4. sajandil Maalikunsti temaatikas on domineerivaks inimene, loomad, maastik. Vanim säilinud mälestis on pildirull, millel on kujutatud õuedaamid
Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduslähedast elu. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi Hani ajastu kultuuri, sealhulgas ka kunsti mõju on ulatunud tänapäevani. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappide ja tinglike vahenditega kujutatud elavalt inimesi ja loomi. Tihti on kujutistest võimalik välja lugeda keerukat ja peent psühholoogilist iseloomustust ning ka õpetlikke jutustusi. Kalligraafia. Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamise ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke-
1. ANTIIKKUNST Kunst Vana- Rooma ja- Kreeka ajast umbes 1000 eKr.- 500 pKr. Tolleaegne maalikunst piirdus valdavalt vaasi- ja seinamaalidega (suureformaadilised), leitud on ka portreemaale (levinud oli ka tahvelmaali traditsioon), mis olid hea kvaliteediga (tõestuseks Egiptuse muumiaportreed), millest omakorda on säilinud vaid väga vähesed. Enamasti kujutati mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, ajalooliselt tähtsaid isikuid. Maalingutes on kasutaud ornamente ja sümboleid, kujutatud on igapäevategevusi. Seinamaalingutele on iseloomulik arhitektuurielementide illusionistlik järeleaimamine ning maalitud vaated maastikule või tänavstseenidele. 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud Aleksander Suur (356- 323 eKr) sai Makedoonia kuningaks pärast oma isale Philippos II tehtud atentaati. Alistas Kreeka riigid, alustas süda Pärsia vastu. Vallutas Tüürose, samuti
juht. Võimalik, et preesterkuningate seas oli oma hierarhia, neist tähtsaim elas Knossoses. Tänu sellele süsteemile valitses Kreetal rahu, see soodustas arengut kultuuris, majanduses. Kunst suuresti naturalistlik. Palju freskosid. Neid nii paleedest kui ka harilikest majadest. Neil kujutati maastikke, kultusetoiminguid, inimesi ja pühasid v välja mõeldud loomi. Keraamikas palju erinevaid stiile, mis avaldusid nõude maalingutes (nt merestiil: triitonid, meretaimed, kaheksajalad, kalad jne). 15001400 eKr Hilis-Minos II. Sellest ajast kõikjalt purustuste jäänuseid, toimunud oli Santorini purse Thera saarel. Kreetale nii vulkaanilist tuhka kui ka üle 30 m kõrge tõusulaine. Enamik paleesid jäid pärast üles ehitamata. Ehitati üles küll Knossos, aga see ei saavutanud oma endist hiilgust. Ka käsitöö käis alla. Nüüd Kreetal tugev Mükeene mõju. Hilis-Minose lõpus jätkus majanduses ja kultuuris langus.
annaabi.ee 
