aastal Pariisis." /.../ Kui viiul võib niimoodi mängida, mis võiks teha siis klaver?" Talle sai üha selgemaks, et tuleviku pianism peab arenema orkestritämbrite ja -kõlavuse suunas. Aastal 1835 asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise. Siin asus ta enese täiendamisele. Taas luges ta ahnelt kirjandust, kirjutas artikleid, harjutas, peale selle jalutuskäigud maalilistesse mägipaikadesse. Genfis visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui aasta hiljem Liszt taas Pariisis esines, märkasid kõik, missuguseid suuri edusamme oli ta teinud. See oli Paganini eeskuju ja suure töö vili. Eriti selgelt ilmnes Liszti pianistlik suurus 1837. aastal, kui Pariisi ilmus tuntud Viini virtuoos, daamide lemmik ja salongide lõvi Sigismund Thalberg. Kuigi Thalberg oli võrdne
Neist aastaist on tähelepanuvääriv tema artiklite sari pealkirja all "Kunstnike olukorrast ja nende eksisteerimise tingimustest ühiskonnas." Seal näitas ta ära kuivõrd allasurutud olukorras oli kaasajal tegelikult nii muusika kui ka muusikud. 1835 asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise. Siin asus ta enese täiendamisele. Taas luges ta ahnelt kirjandust, kirjutas artikleid, harjutas, peale selle jalutuskäigud maalilistesse mägipaikadesse. Genfis visandas ta klaveripalade tsükli "Rännakuaastad" esimese vihiku esimese variandi. Ja kui aasta hiljem Liszt taas Pariisis esines, märkasid kõik, missuguseid suuri edusamme oli ta teinud. See oli Paganini eeskuju ja suure töö vili. Eriti selgelt ilmnes Liszti pianistlik suurus 1837. aastal, kui Pariisi ilmus tuntud Viini virtuoos, daamide lemmik ja salongide lõvi Sigismund Thalberg. Kuigi Thalberg oli
autoportree, mis sarnaneb Tiziani maalile "Ariosto"). Oma viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt ennast aga rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega Piibel kui raamat minevikust, olevikust ja tulevikust. Kogu elu jooksul nõudis tõde taga aktides, zanrimaalis, piiblistseenides ja portreedes. Oskus seostada naruralismi ja peenelt kavandatud majesteetlikke kompositsioone. Tema naturalismile oli tasakaaluks, isegi teadlikuks kontrastiks, rõõm riietada oma inimesed maalilistesse või romantilistesse kostüümidesse või kirjutada neid kaksikrollis nii, et eepiline tegelaskuju, pühak või ajalooline figuur on samuti äratuntav portree. 14. Hollandi kunst 17.saj Hollandi kunst on läbinisti realistlik. Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Nõuti LOODUSLÄHEDUST , pilt pidi
aga lossi vahetus läheduses maastikupark tiikide, vaatekünka ja sellel asuva paviljoniga. Aasad, puudegrupid, kaugemal parkmets eksootiliste puuliikidega. Riisipere (Riesenberg). 1818-1821. a ehitatud klassitsistlikus (ampiir-)stiilis sammastega mõisahoone paisjärve kaldal. Kõrgklassitsismi parimaid näiteid, sarnane Aasperega, aga esinduslikum. Terrassile paigutati suuri potitaimi. Sel ajal rajati ka inglise stiilis park, kujundati järv saartega, istutati puid ja põõsaid maalilistesse gruppidesse lossiproua näpunäidete järgi. Parki täiendati selle sajandi algul: järve kaldale eksootilised paviljonid, paadisillad, supelmajad. Kasvuhooned, lehtlad, linnumajad. (EAA, Stavenhagen, Maiste) Keila-Joa maastikupark. Fall, (>80 ha), 1827 (krahv Benkendorff) looduslik park, jõgi, juga, pargiaasad. Loss ehitati 1844. a. Stavenhagen (1867): "Mõis asub paesel pinnal. Allee viib nelinurksele eesõuele lossi ees, mida
annaabi.ee 
