pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal)
XI sajandi keskel langus · Ilmaliku sisuga käsikirjade illustreerimine o Ka väljaspool kloostreid o Monumentaalmaal Peamist rolli etendavad Reichenau kloostrid · Nagu tolle aja MINIATUURIS, nii esineb ka siin pidulik, seotud pinnastiil, osaliselt valitsevad Karolingide kunsti maalilis-ruumilised elemendid o Skulptuur Kiviplastika tagaplaanil Domineerib matallplastika · Eelkõige pronksuksed o Hildesheimi toomkiriku uksed XI sajand · Varakristliku ja bütsantsi kunstistiili üle pääsevad valitsema PRANTSUSE mõjud o Hakkab arenema suurplastika
Metsistunud pargile sarnlev ,,Maastik hobustega" (ofort) oma pitsilise koega on kõrvutatav Fontenay-aux-Roses'is jäädvustatud ,,Maastikuga Pariisi lähedal". Civry's valmib ka kaks portreed: ,,Régine" ja ,,Marc" üks oma tütarlapsesaladustesse tõmbunud, teine poisikeselikult aval ja rahutu, üheks fooniks renessanslik kaaristu, teisel puhanguline maastik. Elava pilguga kiindub vaatajasse ,,Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel). Iseäranis ,,Marc" annab tunnistust maalilis- ekspressiivse tendetsi süvenemisest kunstniku käsitluslaadis, mille ilmekamaid näiteid pakub järgnevate aastate looming (,,Haige poeet", 1949, ofort; ,,Kunstnik ja modell", 1950, pehmelakk; ,,Maalija", 1951, ofort; ,,Üksindus", 1950-52, pehmelakk). 1948. aasta mais alustas Viiralt väga huvitavat väikeste tööde seeriat. Need sündisid spontaanselt, päevikulaadse pihtimusena, kuupäevadki plaadile märgitud, ning on valdavalt fantastilised portreed
Hilisbarokist kasvas aastail 1720.-1775. aa. eeskätt sisekujunduse stiilina välja rokokoo, mis kõige jõlisemalt väljendus Prantsusmaal ja Saksamaal. Barokistiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss, vastandina viimase lineaarsusele ja tasakaalustatusele, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokkupõimuvatena, liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Baroki jõulisemat suunda võikski nimetada dünaamilis-maaliliseks ( või ka maalilis-dünaamiliseks ) stiiliks. Barokkarhitektuur ei anna uusi ehitustüüpe, sakraalehituses domineerib kuppelkirik, milles pööratakse erilist rõhku ka atraktiivsele siseruumile, profaanarhitektuuris saab valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal
annaabi.ee 
