2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973)
SIIS VÕIKS PANNA VEEL TEKSTI TEMA ISELOOMU KOHTA ! Lavastajana: · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959) · "Ohtlikud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1961) · "Jääminek" (1962) · "Jäljed" (1963) · "Me olime kaheksateistkümneaastased" (ka "Me olime 18-aastased"; 1965) · "Keskpäevane praam" (1967) · "Hullumeelsus" (1968) · "Tuuline rand" (1971) · "Maaletulek" (1972) · "Punane viiul" (1974) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) · "Metskannikesed" (1980) · "Nipernaadi" (1983) · "Saja aasta pärast mais" (1986) · "Regina" (1990) · "Suflöör" (1993) Näitlejana: · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973)
Algul tõlgi ja 2. rezissöörina töötanud Kiisk jätkas lavastajana tööd Tallinnfilmis kuni 1990. aastani. Neil aastatel lavastas ta hulgaliselt populaarseid filme, nagu näiteks: "Jahid merel" "Juunikuu päevad", 1957 (koos Viktor Neveziniga) "Vallatud kurvid", 1959 (koos Juli Kuniga) "Ohtlikud kurvid", 1961 (koos Juli Kuniga) "Jääminek", 1962 "Jäljed", 1963 "Me olime kaheksateistkümneaastased", 1965 "Keskpäevane praam", 1967 "Hullumeelsus", 1968 "Tuuline rand", 1971 "Maaletulek", 1972 "Punane viiul", 1974 "Surma hinda küsi surnutelt", 1977 "Metskannikesed", 1980 "Nipernaadi", 1983 "Saja aasta pärast mais", 1986 "Regina",1990 "Suflöör", 1993 Erilise saatusega olid Kiisa filmiloomingus 1983. aastal tehtud ,,Nipernaadi" ning samuti varem valminud ,,Hullumeelsus", mida aastakümneid kinodes ei näidatud, vaid hoiti riiulil. Nõukogude ajal oli rezissöör kindel ja hästitasustav amet. Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes
distsipliini ja korratunde - riisusid ja röövisid kohalikke elanikke. Vene vägede omavoli vastu võisid kodanikud kaitset leida ainult enda kaiste organiseerimise teel. Eestit ähvardas aga tol ajal veel uus oht- Saka vägede kallaletund. Kasutaded Vene riigi sõajalise vastupanu nõrgenemist vallutasid Saksa väed 25. augustil 1917. a. Riia linna ja võtsid 8. oktoobril oma alla ka Eesti saared. Saksa vägede maaletulek Saaremaal, Tagalahes tabas Vene vägesid hetkel, mil need ei olnud enam suuteised tõsisemaks vastupanuks. See löök vaenlsase poolt viis täielikku segadusse niihästi Vene väejuhatuse kui ka väeosad. Korratuses asuti evakueerimamaalt toiduaineid ja muid tagavarasid. Vaenlsase eest põgenevad väeosad muutusid sõna otseses mõttes röövjõukudeks, kes kohalikke elanikke riisusid. Saksa vägede pealetund Eesti saartele oli viimaseks väliseks tõukeks Vene riigi
müügitehingut veel ei toimunud. Samal ajal, nagu teame, oli Harjus hästi palju mõisu ja talureid muudkui ekspluateeriti ja ekspluateeriti. Harju-Viru vasallid olid asjade käiguga muidugi väga rahul, talurid aga otsustasid olusid siiski muuta. Nõnda siis saigi ülestõus teoks, võibolla ka veel seetõttu, et talurid tahtsid Rootsile orienteeruda, mitte ordule, seda näitavad ju nede hilisemad abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju löödi sakslasi maha, Padise klooster hävitati, mungad tapeti. Ka Tallinnat asuti suht suure väega (kroonikud: umbes 10 000, milles aga võib kahelda) blokeerima. Aga asjast sai peagi teada ka ordu, kes parajasti Pihkvaga sõjas. Om kiirustas Paidesse, kus tulid tema ja eestlaste kuningate-saadikute vahelised läbirääkimised
134 viib Indrek koolivennast revolutsionääri Meleski poolt tarvitamata jäetud singi ja saia prügikasti. See on kummaline samm ja see esineb romaanis kunstliku võttena. Ta toob üksluiseks minevasse sagimisse värskendavat intriigi, ta toob uusi üllatavaid (seega värskendavaid) sündmusi (vt. ka lk. 219 jj., 430), toob uusi intriiginiite Indreku perekonda. Lisaks sellele valgustab Meleski lugu ise-kandist Indreku eluvaadet. Romaani V-s osas (1933) tõuseb tähtsale kohale Tiina. Tema maaletulek elektriseerib Vargamäe uue energialaenguga. Sellegi sammu võime lugeda plaanitsetud võtete hulka. Ja nüüd peame taas tagasi minema ,,Tõe ja õiguse" II osa juurde. Tiina vahekord koolipoisiga on täiesti kõrvalise episoodi asendis. Indrekus käärib mehekssaamine ja on loomulik, et tal tekib omalaadiline vahekord direktori tütre Ramildaga ja pärast Molliga; mingi kõrvalprodukt sellele on sõprus Tiinaga, mis algaski väga juhuslikult (lk. 352)
annaabi.ee 
