2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad
Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tardkivimid on tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakooresvõi pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursatud. Tarkivimid on enamasti väga kõvad. Tuntuim neist on graniit ehk raudkivi.
(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 kilomeetri pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Ookeani keskmäestiku kohal tõusev konvektsioonivoog lahkneb kahele poole ja tõukab maakoorelaamad laiali, varsti täituvad maakoore lõhed basaltse magmaga. Nii tekib rifti vööndis uut ookeanilist maakoord pidevalt juurde. Seetõttu niinimetatud "noored" ookeanid, nagu Atlandi ookean ja India ookean laienevad. See protsess on väga aeglane, vaid 2-15 sentimeetrit aastas. Laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samade laamade koosseisu kuuluvad mandrid. Õhukene vedel astenosfäär etendab seejuures otsekui määrdekihi osa, mille pinnal lotisfäärilaamad sujuvalt edasi libisevad.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Litosfääri plokkide laamade liikumine tuleneb Maa kiviainese soojusliikumistest (soojuskonvektsioonist) analoogiliselt õhumasside liikumistele Maa atmosfääris Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. - Kirjelda Maa siseehitust Tuum, vahevöö, maakoor; maakoord vahevööst eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt
kalandus Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega Kõrgmäestikus jahe ja niiske ning väga muutlik ilm. 44. Maa ehitus Ülesehitus: Maakoor ülemine vahevöö(litosföör-tahke osa ja astenosfäär- poolvedel kiht) alumine vahevöö tuum(vedel ja tahke tuum) 45. Maakoor ja selle ehitus Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja keskmine paksus on 40km,põhiline koostis osa on graniit. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest 46. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid ja nende liikumine Laamtektoonika loob aluse vulkanismi,maavärinate,mäetekke jms. Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks:
annaabi.ee 
