meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki
haritlased Petserimaa jajaNarva-tagused poliitikud hoiatasid alad) 20. tumatuna kuni 1926. aastani. korduvalt eesti rahva sajandi alguses 366. 1920. aastalväljasuremis- ohu Linnade kõrvale tekkis veel üks eest moodustatining Viru autoritaarsel maakonnavalitsuse perioodil linnalise asula tüüp - alev. Selle käivitati riigivanem otsusega Narva jõe taga kolm uut Pätsi algatusel staatuse pälvisid tavapärastest küladest koguni kampaania valda: Naroova “HällidKose (Narva), täis!”(Piiri) Paraku ja suuremad asulad, mis olid kujunenud ei olnud positiivseid muutusi Skarjatina (Raja)
Küsimus tõusis uuesti päevakorda pärast mõlema riigi iseseisvumist ning Eesti Vabadussõja edukat arengut. 1919. aasta veebruari esimestel päevadel vabastas Eesti rahvavägi Valga ja selle ümbruskonna ning piirialal pandi järk-järgult maksma Eesti Vabariigi kord.12 Vabadussõja käik ja Eesti rahvaväe liikumine lõuna suunal tekitas ressursside juhtimiseks ja koordineerimiseks vajaduse eraldi lõunapoolse administratiivse keskuse loomiseks maakonnavalitsuse näol. Kuna varasem Valga maakond oli peamiselt Läti aladele jääv moodustis, siis andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse uue maakonna moodustamiseks. 1919. aasta 4. juuli määrus teavitas Valga linna ning Valga, Paju, Sooru, Luke, Hoomuli, Pedeli ja Härgmäe valla kuuluvusest Eesti Vabariigi Valga maakonna külge.13 Pärast Landeswehri sõja lõppu sõlmisid Eesti ja Läti 21. juulil Riias sõjalise koostöö lepingu. Selle järgi asus Eesti
poolt volitatud isik või isikud (streigijuht) 13.8.3.3. STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE, STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord: o Vabariigi Valitsuse riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu võrra ja 96 Õiguse alused o linna- või maakonnavalitsuse paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Vabariigi Valitsusel on õigus streik või töösulg peatada loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, samuti erakorralise seisukorra ajal. Streigist osavõtt on vabatahtlik ja ei ole lubatud takistada streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist. Keelatud on streigi õhutamine isikute poolt, kes ei tööta ettevõttes, kus
annaabi.ee 
