53% Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht. Postimeest loeb peamiselt vaid üks vastanutest, samuti oli ka keegi, kes üldse ajalehti ei loe. Tulemusest võib järeldada, et ollakse huvitatud ja teadlikud kohalikest maakonna uudistest. Kahjuks ei kajasta maakonnaleht Eesti ega välismaa uudiseid ja seega ei pruugi nad väljaspool maakonda toimuvast hästi kursis olla. Samuti oli mitmete vastanute seas neid, kes peamiselt Õhtulehte loevad, mis on kerge „kollase“ varjundiga ning pigem meelelahutuslik ja ei kajasta tõsiseid uudiseid. Kahjuks veel vähem loetakse tõsisemaltvõetavamaid lehti nagu Eesti Päevaleht ja Postimees, millest viimase oli valitud vaid ühel korral.
Kuna planeerimine peab olema avalik, siis kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on detailplaneeringu puhul vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Käesolevas seaduses sätestatud korras vastavas ajalehes avaldatav teave avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebilehel. Kohalik omavalitsus on kohustatud kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist panema detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise vähemalt kuuks ajaks
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2
95 Ajalehed Postimees 0 1 2 3 4 5 6 7 8 96 Eesti Päevaleht 0 1 2 3 4 5 6 7 8 97 Õhtuleht 0 1 2 3 4 5 6 7 8 98 Äripäev 0 1 2 3 4 5 6 7 8 99 maakonnaleht (lisa) ............................................. 0 1 2 3 4 5 6 7 8 100 Coca-Cola Plaza 0 1 2 3 4 5 6 7 8 101 Bensiinijaamad Statoil 0 1 2 3 4 5 6 7 8 102 Neste 0 1 2 3 4 5 6 7 8
’23 trükiseadus loob fooni, milline on 20ndate ajakirjandus Eestis. Ajakirjandus uskus ja aitas kaasa oma riigi ülesehitamisele. Kümnendi algus: majanduslikud, sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921. aastaks on 102 väljaannet. Ajakirjandus oli geograafiliselt levinud (igas linnas või rajoonis oma maakonnaleht vms.), teemapõhine, demograafiliselt suunitletud. Viis suurt päevalehte, mis kõik oma numbri mahtu märgatavalt suurendasid. Suuremad kirjastusühisused ja nende väljaanded 1933. a eeltsensuur ajakirjanduses (tegelikult polnud see olukord nii hull, kui ta tookord paistis väljaannetele, seda võeti valulisemalt vastu kui tegelikult oli, samas julgeti vastu hakata, ajakirjandus mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 11. Planeeringutest informeerimine (1) Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas ehitusmääruses sätestatud ajal. (2) Vastav ajaleht käesoleva seaduse tähenduses on: 1) üleriigilise planeeringu puhul – vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht; 2) maakonnaplaneeringu puhul – regulaarselt ilmuv maakonnaleht või vähemalt üks üleriigilise levikuga päevaleht ja vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul – vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht ja linnaosadega linnade puhul regulaarselt ilmuv linnaosa leht, samuti regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mille on kohalik omavalitsus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks.
Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. 36. Avalike koosolekute ja väljapanekute peamised eesmärgid (miks tehakse) üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. 37. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused/ kanalid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 38. Asulaid iseloomustavad omadused ja võrdlemise alused (5 gruppi omadusi)
annaabi.ee 
