*Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer *Liivimaal ja Eestimaal tegeles kiriku juhtimisega kirikuvalitsus ehk konsistoorium *Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt -Rahvuselt olid sakslased, rootslased -Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti) -Sakslastele oli teenistus saksa keeles -Seega oli maakogudustes kaks teenistust *Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused *Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega -Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine -Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad
Tallinna Rõugemaja 1522-1570; Pühavaimu hospidal Tartus 1345 Hoolekanne linnades Raad pidi edendama kaubandust ja käsitööd ning hoolitsema vaeste ja viletsate eest; Suurgildi heategevust harrastav ,,lauagild", kes jagas kiriku ees olevatelt laudadelt vaestele toitu: värsket liha, võid, herneid, heeringaid ja leiba; Tsunftide ülesandeks oli valvata oma liikmete õigusi ja nende toodete kvaliteeti ning hoolitseda liikmete leskede ja orbude eest; Hoolekanne mõisates ja maakogudustes Mõisniku õigused: Teostada ,,poliitilise võimu" mõisa territooriumil; Omada sõltlasi ehk talupoegi; Koguda talupoegadelt makse ja nõuda teopäevi; Mõista kohut talupoegade tegevuse üle; Vabadikud maata ja oma majapidamiseta kerjused, kes liikusid talust tallu; Mõis kui ,,äriettevõte"; Mõisa vaeste ülalpidamiskohustus lubakirjad töövõimetutele vaestele; Ühiskondliku hoolekande seadus (18.saj) Balti kubermangus 1783
· Pastoril pidi olema ülikooliharidus ja paljud tulid 18 saj Saksamaalt: - Toimetulek kirikumõisadest(pastoraadid) ja talurahvas maksis kümniseid · Tulemus: härraskirik seisis aadli huvide eest ja jäi rahvale võõraks · 1832 a kirikuseadusega allutati lut kirik Vene siseministeeriumile ja liideti Peterburi piiskopkonnaga - Aadli võim säilis konsistooriumites ja maakogudustes kuni Eesti iseseisvumiseni VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877) · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust) A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal: - 1710: Tallinna ja 1731: Tartu, Pärnu, Narva ja 1742: Kuressaare ja 1764: Valga B. Lisaks linnaõigused säilitas Haapsalu C
muinasusu kombed, soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus 17. sajandi alguses jätkunud sõjategevus tõi kaasa uue tagasilöögi ning nõudis taas otsast algamist Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim, enne Rootsi alla minekut tegutses Liivimaa maakogudustes kõigest viis luteri usu pastorit nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad Eestimaa piiskopiga, pärast Tartu ülikooli asutamist toodi Liivimaa kirikuvalitsus üle Tartusse ning kindralsuperintendendi kohti täitsid enamasti ülikooli professorid nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Ficher, keda kutsuti uueks Liivimaa
annaabi.ee 
