Kirik on seotud Viljandi kultuuriloos ühe väga olulise sündmusega. Nimelt esines seal uue oreli pühitsemisel 1844. aastal Martin Wilbergi koor Põltsamaalt. See oli ühtlasi esimene eestikeelne koorikontsert Viljandis. · Pauluse kirik XIX sajandi keskpaigaks oli Jaani kirik lootusetult kitsaks jäänud. Seda kasutasid nii Viljandi linna kui ka kihelkonna elanikud. 1857. aastal sai Jaani koguduse ülemõpetakaks Valentin von Holst. Tema alustas koos koguduse eestseisusega linna- ja maakoguduse lahutamist, mis sai teoks 1860. aastal. Viljandi mõisnik parun von Ungern-Sternberg eraldas oma maast krundi kiriku ehitamiseks. Otsustati, et maakogudus ehitab uue kiriku ja neile jääb kirikumõis; linnakogudusele jääb aga vana kirik ja nemad ehitavad uue pastoraadi. Pauluse kirik rajati aastail 1863-1866. Kirik ehitati Viljandile iseloomulikust graniitkivist ja punasest tellisest. Esialgse projekti kavandas arhitekt Franz Block 1861. aastal. Kirik sai oma nurgakivi 1863. aastal
ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused. 24) Pärast muistset vabadusvõitlust muutusid enamik muistseid kihelkondi kirikukihelkondadeks. Nad kaotasid haldusliku tähenduse ja kujunesid kirikuringkonnaks, maakoguduse alaks inimeste kirikusse kuuluvuse järgi, ühe vaimuliku ametipiirkonnaks. 25) # Dominikaani ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine.Tallinnasse asusid dominiiklased 1229, Tartusse 1300, mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased oskasid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. # Frantsiskaanid kuulutasid rahvale apostliku vaesus, askees, ligimesearmastuse
Protestantismil on olnud oluline mõju r a h v u s l u s e l e. Protestantism on avaldanud suurt mõju majanduseetikale, soodustades kapitali kuhjumist. Luther vaatles riiki ja kirikut ühe puu eri okstena ning protestantism on üldse riigi ja kiriku lahutamised valutult vastu võtnud. Protestantlikel kirikutel puudub ühtlustatud ja tsentraliseeritud struktuur. EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK ( EELK) koosneb umbes 165 k o g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib
Hakkab paranema pastorite positsioon ühiskondlikus hierarhias. Konventidesse kaasatakse asjalikumaid talupoegi. Koguduse konvent oli see, kes ühe või teise pastori välja valis. Oli veel terve rida teisi, alamastme ametnikke. 18. sajandil kasvab kiriku vöörmündri (?) ametikoha tähtsus. Kui pastor tegeleb vaimulike asjadega, siis viimase rolliks (enamasti talupoeg) on jooksvate asjadega tegelemine (maksude sissenõudmine, kirikuhoone korrashoid. Põhiliselt iga maakoguduse pastori käsutuses on ka kirikumõis. Tavaliselt kirikumõisad olid suhteliselt kehvas seisus. Võis juhtuda, et mõnel kirikumõisal ei olnud üldse talupoegi. Kiriku- ja aadlimõisad olid maksuvabad, kohustusi riigi ees ei olnud. Vaimulik kui selline makse ei maksa, ja seda nii maal kui linnas. Samas jõukat elu ka neil polnud. Materiaalne pool 18. sajandil siiski paranes ja võrreldes teiste maadega olevat vaimulike elu siin parem.
annaabi.ee 
