1. Eesti liitus Lääne-Euroopa kultuuriringiga 13.sajandil, mil Eestisse tungisid Taani väed. 2. Eesti esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil oli lihtsustatud gootika, oli ka romaani stiili tunnuseid. 3. Põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal oli gooti stiil. 4. Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani oli Eesti jaotatud Taani, Saksamaa ja Liivi ordu vahel. · Jüriöö ülestõus- 1343 · Liivi sõda- 1558 5. Eestis arenes välja mitu kirikuehituse koolkonda- seda soodustas poliitiline killustatus ja ehitusmaterjal. 6. Läänes Eestisse jõudnud uued ehitustehnilised uuendused olid näiteks müüri, kaarte ja võlvide lubjamördi abil ladumise oskused, ehitajateks olid algselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. 7. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris saab eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tall...
Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi sõdade tagajärjel purustatud ja taastatud muudetud vilmis. Ristkujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus - Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone.
mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd
kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud.
ja kahe võimsa läänetorniga. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. saj. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast 15 ehitusplastika. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsa säilinud basiilikana ehitatud maakirikus Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. saj. linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) Neemiklinnus. Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni suurem osa künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) Tornlinnus
annaabi.ee 
