sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel 1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine 1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine 1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse
Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi. Ka sood ja rabad võtsid eneste alla suuri maa-alasid. Metsade rohkus ei lasknud päikesekiiri maapinda küllaldaselt soojendada. Seepärast oli maapind niiskem ja külmem, kui praegu, ning kandis vähe vilja. Põlluharimiseks kõlblikku maad oli aga tarvis juurde muretseda. Ei jäänud muud üle, kui hakati metsi laastama. Tehti alet. Kohtadel, kus suuremat metsa ei kasvanud või kus asus sööt või põõsastik, tehti kütist. Maakamar lõigati lahti ja laotati haokubude peale. Oli see tehtud, pisteti haod põlema ja sel teel saadud tuhk loobiti laiali. Järele jäid ainult kännud, mis siin ja seal põlenud maapinnast välja vahtisid. Kütise ja ale tegemisest võtsid osa nii mehed, naised, kui ka lapsed. Ale ja kütis nõudis küll rohkesti aega, kuid tegi põllu palju viljakandvamaks. Kändude vahel vabaks saanud maa kisti seaninaga üles, külvati seeme peale ja äestati karuäkkega üle
Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele järgnenud pinnase erosioon, paigutised õlireostuskolded, laskeharjutustest põhjustatud metsapõlengute jäljed ja risustatud maastikud. Jussi nõmm oma ümbruses asuva 6 järvega ja erinevate metsatüüpidega moodustab väga vahelduva pinnamoe. On raske öelda, kas suured põlengud tegid rohkem kahju või on uue ja omanäolise looduskoosluse tekkimine vaid suur võit. Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal
40m² (punkri seinad ja killuvarje põllumajanduslik kile katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 16m (ahju- ja ventilatsioonitoru) 10cm drenaažitoru 10 meetrit KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal; Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal. Joonis 6.13 98 Killuvarje 150 mm kildmürsu viitega plahvatuse eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal.
annaabi.ee 
