Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand
Kogu maa mida talumehed harisid jagunes maaisanda domeeniks.1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a. Maa-aadel ja talurahvas 13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu.Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad
Mõisnike võim nendest sõltuvate talupoegade üle ulatus käe- ja kaelakohtuõiguseni ning esimese öö õiguseni -mõisahärra voli veeta oma talupoja noorikuga pulmaöö. Ent talurahvas ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda. Endiselt osalesid nad kohtupidamises, ehkki võimalusi kaevata oma mõisahärra peale suurt polnud, samuti oli neil teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Mis kõige tähtsam - talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Ainult piisavalt keerukad struktuurid on elujõulised ning see käib ka rahvaste kohta. Kõige enam oli eestlaste seas adratalupoegi, kelle nimetus tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Talude suurus oli väga erinev,
*Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused. *Kõige rohkem oli adratalupoegi, vabad talupojad( vaba talupoeg oli vaba teotööst aga maksti raharenti) Linnad ja kaubandus *Linna valitses raad +4 bürgermeister *Rae liikmeteks valiti tähtsamad kaupmehed(terve elu) *Raag valitses linna ja inimeste isikliku elu üle, täitis kohtuülesandeid *Elanikond koosnes a. Kaupmehed b. Käsitöölised c. Vabad alamrahvad(lindprii, ilma kodanikuõiguseta.)
annaabi.ee 
