maa valitsemine? Eestimaa oli jaotatud: Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale (Eesti hertsogkond). Lääne-Eesti põhiliselt läksid Saare-Lääne piiskopkonnale. (Piiskop keskusega Lihulas) Kesk-Eesti, suur osa Lõuna-Eestist ja ka vähesel määral saared kuulusid saksa ordule (Liivi ordule). Tartu piiskopkond kuulus Tartu piiskopkonnale. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Milline oli V-Li sotsiaalne kihistumine, milliseid muutusi võib täheldada ajas, mille poolest see erines või sarnanes Lääne-Euroopaga? Talupojad Preestrid Rüütlid Milline oli Vli talurahva sotsiaalne liigendus,milliseid muutusi seal esines ning millest olid tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis? adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale.
ei tohi ilma paavsti ülesandeta neid oma kohtu ätte kutsuda, laenumehe vannet nõuda ega neid kirikuvande alla panna. Ordu moodustas nagu oma ette kiriku ja riigi (v. J. Gausen, Papst Honorius III, 1895, Bonn, lk. 273). Umbes samale seisukorrale jäi Saksa ordu ka Preisimaale asudes. Selle ordu haru Liivis pidi aga, nagu öeldud, seaduse järele piiskoppidele alluma. Aga juba Mõõgavendade ordu oli piiskoppidest sõltumatust nõudnud ja enam-vähem maaisandaks saanud ordule jäetud maa-alal. Arusaadav on, et eespool mainitud olukorra tõttu hakkas Liivi Saksa ordu enesele veel enam sõltumatust nõudma ja pärastpoole koguni püüdma peapiiskoppi ja piiskoppe enesest sõltuvaks teha. Paavstid jäid esmalt Liivimaal alguses maksma pandud seadusliku korra juurde. Liivimaa eesotsas seisid piiskopid; need olid ka ristisõdijate juhid, isegi ristisõjast osavõtmisest lunastamise rahad olid piiskopi resp. peapiiskopi käsutada, kuni peapiiskopp 1251. a
siitpeale kulgema üsna sarnaselt muu Euroopaga. Kuna vallutajad olid erinevatest riikidest ja leeridest, ei tekkinud Baltikumis ühtset riiki. Maa jagati osadeks, iga valduse etteotsa sai enam-vähem sõltumatu valitseja, keda nim maaisandaks. Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa Hertsogkond, 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa
governed)? John Locke (1632-1704) Pühendunud puritaani poeg (aga hariduse sai kuningameelses, establishment stiilis...). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli sügavalt mõjutatud selle ideedest. 1658, kui Cromwell sureb, arvas Locke samamoodi, et anarhia on kõige halvem. 1661 sai isalt pärandiks (st isa suri sel aastal ) natuke maid, kuid Locke osutus kannatamatuks ja nõudlikuks maaisandaks. Nooruses oli ka usuliselt sallimatu katoliiklaste ja protestantlike äärmuslaste suhtes. Tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Teadlane ja diplomaat. Luges Descartes'i, oli temast mõjutatud, empiirik. 1665 oli diplomaatilisel missioonil Brandenburgis, kus nägi, et kalvinism, luterlus ja katoliiklus kõik olid sallitud. See avaldas muljet. Sallivus hakkas tunduma võimalikuna. Nägi, et kui igaüks saab ise endale religiooni
annaabi.ee 
