Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub
maapinnast. Pühavaimu kirik Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus.
Näiteks Dresdeni õpetlane Johann Kraft omandas 200 hõbetaalri (võrdus kolme kilogrammi hõbedaga) eest Brandilt fosfori saamise õpetuse. Ta hakkas korraldama fosforiga sensatsioonilisi katseid, kuid fosfori saamisõpetust ta teistega ei jaganud. 1680.a. sai Inglismaal fosforit keemik Robert Boyle. 1743.a. leidis saksa keemik Andreas Marggraf eriti hoolikal fosfori uurimisel tema saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Inglise kunstniku Joseph Wrighti poolt maailtud pilt alkeemikust Henning Brandist, kes filosoofilise kivi otsingul sai uue pimedas helenduva aine, mida tänapäeval tuntakse fosfori all. (Pildiallikas: http://elements.vanderkrogt.net/images/phosphorus.jpg ) Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai
on 20 kaarti, neli mängijat panustamas ja ära arvamas, kellel parim kaardikombinatsioon. 2.3 Mänguautomaatide ajalugu Mänguautomaatide ajalugu on suurem, kui tegelikus arvata võib. Esimest mänguautomaati Ameerikas tutvustati vahetult enne 19. Sajandi lõppu. Esimene automaat oli Liberty Bell, mille leiutas San Fransisco mehaanik Charles Fey. Sellel oli purunenud vabaduse kella kujutis ning lisaks kolm pöörlevat liini, igaühele maailtud peale teemant, poti ja süda. Moodne tehnoloogia arenes ning arenes ka mänguautomaatide tehmoloogia. 1963. aastal valmistas Bally maailma esimese täielikult elektroonilise masina "Money Honey", mis võimaldas mänguautomaatidel väljamakseid teha ilma abilisteta. 1974. aastal leiutas Walt Freely masina "Fortune Coin", mis oli esimene videopildil põhinev mänguautomaat ning videomanguautomaadi eelkäija, mida tänapäeval naudivad sajad miljonid inimese üle kogu
annaabi.ee 
