3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused. Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel. 4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul. Sõna „teadvus” kasutatakse tavaliselt mõnes neist tähendustest. Sõnakasutuse erinevus tuleneb peale nähtuste eneste erinevuse sageli ka maailmavaatelistest erinevustest. Teadvuse probleem on inimtunnetuse üks raskemaid probleeme, mis on võrreldav universumi tekkimise probleemiga. Materialistlikus maailmapildis tuleneb teadvuse mõistatuslikkus küsimusest, kuidas on põhimõtteliselt võimalik, et mateeria teatud korrastus ja dünaamika sünnitavad teadvuse. Teadvuse mõistatuslikkuse teesi pooldajate meelest ei saa sellele küsimusele vastata isegi juhul, kui kõik füsioloogilised ajuprotsessid on lõpuni ära seletatud
Põhimõtteliselt on hea, et on palju keskusi ja erinevaid kunstitegemise viise. Üldisem valupunkt on aga, et uus kunst kõnetabki eelkõige oma põlvkonda ja oma aega. Teine grupp on kunstivaatlejad, kes on selle tarbijad otseselt ning teadlikult valinud oma elus sellist võimalust kasutada. Neid on kergem tabada lootuses, et just nemad on need, kes saavad läbi taiese selle maagilise puudutuse kätte mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Paljuski oleneb aga selle inimgrupi maailmavaatelistest erisustest ja nüanssidest millega elu neid rikastanud on ning kas need ühtivad mingilgi määral kunstniku omaga kelle töid vaadeldakse ja kogetakse. Kuidas suhestutakse kogemuspõhiselt nähtavasse. Kunstnik on läbi aegade ikkagi kajastanud seda keskkonda, milles ta viibib ning mida ta kogeb ja kellega kokku juhtub puutuma ning kuidas on elus kaardid kätte jagatud. Tema töö on peegeldus ühiskonnale ja vaatleja asi on tabada just seda mida kunstnik on soovinud öelda, väljendada
põllumajandus, aiandus, käsitöö jms. Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest zanridest, hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest. Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest. 41. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine ja kaitse 42
Saksa keel on riigikeel mitmes riigis. Sellegi poolest saksakeele kultuuripärand on neile ühine. Keeleline mõtteviis võib olla ühendav faktor isegi kui keeled on erinevad. nt. lääne-euroopa keeled jagavad teatud hulka maailma kirjeldamise kategooriaid, mis lihtsustab keele õppimist. Vastandudes ida-aasia keeltele, kus kategooriad on paljud teised. Nemad saavad omavahel maailmavaatelistest asjadest paremini aru. · Kirjasüsteem: kõik keeled, mis on kasutanud hiina kirja, nende haritlased on saanud suhelda omavahel. Märgid on enamasti tähenduse mitte heli pildid. 14.sajandil jaapanlane ja vietnamlane ilma üksteiste keelt oskamata kirjutada paberile märke ja saada üksteisest aru. tänapäeva läänes, ladina kirja kirjutavad keeled on justkui üksteisele lähemal. indoneesia keeles, kus kirjutatakse ladina
annaabi.ee 
