1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks) 17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel? Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks. 18
1870.aastal ja ühendas Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga. Venemaale viiva raudtee ehitamisega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate tähtsus. Enamus transiitveosed saabusid nüüd nendesse sadamatesse ja peagi oli Tallinn kõige olulisem sadamalinn, kuhu saabus Venemaale suunduv kaup Euroopast. Põhilised kaubad olid masinad, keemiatooted, kivisüsi ja muu selline. Pärnu oli peamine väljaveosadam, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Suur osa Venemaa kaubandusest juhiti nüüdsest just läbi Tallinna sadamate. Kuna 19.sajandi lõpuks olid juba kõik Eesti linnad omavahel ühenduses, arenes kiiresti ka sisekaubandus. Külade ja linnade vahel veeti põhiliselt tarbekaupu ja toiduaineid. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Paljud Eestis toodetud kaubad olidki suunatud Venemaa siseturule,
3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest Raudteed ja kaubanduse areng I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatsina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi- Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine mõjutas tööstust, põllumajandust, kaubandust, asustust, inimestevahelist läbikäimist. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Linnastumine 1862.a elas Eesti linnades kokku 62 000, sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20.saj alguseks oli 12 linna Eestis. 19.saj I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. Nemad valisid linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 1877a. Hakkas kehtima Baltikumis Vene linnaseadus, millega muudeti linnavalitsemiskorda. Eestlaste haritlaste ja ametnik arv kasvas, kuid olid ikka teisejärgulised kodanikud. Linna valitsesid saksa keel,
Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti
annaabi.ee 
