Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese(ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. KAPITALIMÕISTE TUUM- 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel(vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid: majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital, kultuuri- ja sümbolkapital. Sotsiaalse kapitali tunnused. Suhetega seotud Pingutuse, töö tulemus Sinna saab investeerida Sammu-vastusammu põhimõte (SK)
. inimesed, kes erinevad teistest väga oluliselt. Inimeste mõtlemise, uskumuste põhjal. Teistsugune on kahtlane ja ohtlik. Müüt meie mõttes kui religiosse pärimuse liik, mis peegeldab, annab edasi meile minevikus elanud inimese mõtlemist, tema ettekujutust sellest, kuidas tekkis maailm, inimene, maailma saatus, inimese saatus, mis ootab inimest peale surma maailmavaade. Müüt religiooniteaduse mõttes tähendab omaaegse inimese maailmavaadet teadusevälist maailmaseletust. Müüdiline pool on riitusliku poolega seotud. Riitusel peab olema mingi seletus, miks midagi tehakse. Püha sõna püha toimingu juures. Käibetõed müüdid. Mingil ajal moes, mingil ajal läheb moest ära Legend ei ole muinasjutt. Legend tekib mingisuguse kindla religiooni või usundi raames. Taon seotud selle konkreetse religiooni tegelastega. Selleks võivad olla jumal,jumalad, prohvetid, pühakud, aga ka loomad jne. rahvapärimuse üks liike, mis
n Usalduse laienemine kogu ühiskonda katvaks Kapitali mõiste Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. Kapitalimõiste tuum 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel (vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid ® Majanduskapital ® Inimkapital ® Sotsiaalne kapital ® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK)
Filosoofia on ideede (mitte mõistete) haaramine aprioorsetes sünteetilistes otsustustes. Tunnetusvõime kriitika peab tegema selgeks metafüüsika võimalikkuse. Sõltuvalt sellest sai Kanti jaoks metafüüsika esimeseks ülesandeks puhta mõistuse kriitika (vaatlus). Lisaks mõistuse kriitikale (puhta, praktilise ja otsustusvõime) on oluline, et Kant võttis empiristide kriitika tõttu omaks tunnetusteoreetilise lähtekoha. Kuid Kant ei esitanud kunagi metafüüsilist maailmaseletust. Asi iseeneses: see eeldab usku, me ei saa teda kuidagi tunnetada. 7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike