Igal karakter on isiksus oma tugevate ja nõrkade külgedega. Samas ei mõista kirjanik kedagi hukka. Kolmeks peategelaseks on ema Siili, isa Helmer ja peretütar Siiri. Põgusalt puudutatakse ka pere vanavanemaid. Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme. Temast sai seega väga intelligentne ja iseseisev naine. See kujunes ajapikku nii tema tugevuseks kui nõrkuseks. Helmer on armastav pereisa, kes on astunud poliitikasse ning on ustav oma erakonnale. See on pinnuks silmas Siiri isale, kes üritab igasugusest poliitikast võõranduda ning paneb pahaks, et Helmer ülikooli poliitika tõttu lõpetamata jättis. Isiklikes suhetes üritab Helmer vaadata kõigele läbi huumoriprisma ning raskest oluorrast naljaga võitu saada.
tema veidrus/ neljakümneaastane heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei
naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik – iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest – et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud
demograafiat/ ei söönud kala – tema veidrus/ neljakümneaastane – heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik – iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest – et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste,
söönud kala tema veidrus/ neljakümneaastane heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/ uskus, et elu tuleb paljundada nii palju kui võimalik iga sündimata laps on mõrv/ tundis rõõmu pisiasjadest et trollibussid oma liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetisiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate
meelde vanakreeka tragöödiaid ja Glucki ooperireforme). See on õige, samuti kui Wagneri nõue, et teater peab olema rahva-teater. Vasturääkivus aga peitub selles, et Wagneri nõudel muusikalise draama sisu peab olema eriline, tegelasteks peavad olema mütoloogilised kujud, jumalad ja kangelased, kes väljaspool harilikku ja igapäevast elu aitavad lahendada üldinimlikke maailmaprobleeme ja tulevikuideaale. Kuidas lahendada aga selliseid suuri probleeme muusikas? Selleks oli Wagneri arvates vaja ka uusi väljendusvahendeid. "Kokkulapitud" (s.t. üksikuist lõpetatud numbreist koosnev) ooperivorm ei sobi, vaid peab olema tervik, kus ka muusika võrsub lavalisest tegevusest, sest ainult muusika on suuteline avaldama seda, mida on võimatu avaldada sõnades ja lavalises tegevuses, sest ainult muusika suudab kajastada hingelist protsessi kõigis üksikasjus
annaabi.ee 
