näljahädad. Teiseks probleemiks on Põhja-Iirimaa, mis on endiselt Suurbritannia koosseisus. Siiski õnnestus 1998. aastal sõlmida rahuleping, kuigi see ei suutnud kaotada vana vaenu ning ärevus säilis pärast leppe jõustumist. Kõige teravamaks on olukord kujunenud Lähis-Idas, kus käivad endiselt sõjad ning palestiinlastel pole oma riiki, kuigi nad on saavutanud oma valitsuse ehk autonoomia. Väidetakse, et tänapäevamaailm on ühepooluseline, kus USA täidab maailmapolitseiniku rolli. Ainsa üliriigina maailmas saavutas USA enneolematult suure tähtsuse otsuste vastuvõtmisel rahvusvahelistes organisatsioonides, osales mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis pani aluse väidetele, et USA on muutunud n-ö maailmapolitseinikuks, kes üritab luua endale meelepärast maailmakorda. USA ülemvõimule on üritanud vastu seista mitmed teised riigid, kelle arvates peaks olema maailm mitmepooluseline. Rahulolematust
Pakistani, Hiina ja India vahel. Kuid on ka kriise, mis pole siiani lahendust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, pole siiani lahenenud ja seal toimuvad sõjad ning suureks probleemiks on näljahädad. Teine lahendust leidmata kriis on Suurbritannia koosseisu kuuluv Põhja-Iirima, see tekitab endiselt ärevust ja vaenulikust. Ilmselt kõige tõsisemad probleemid on hetkel Lähis-Idas, kus käib endiselt sõjategevus. Arvatakse, et USA täidab maailmas maailmapolitseiniku rolli. USA'l on suur tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste mõjutamisel, samuti osales ta mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis tõstas küsimuse, et kas USA üritab luua endale meelepärast maailmakorda. Paljud riigid on üritanud sellele ülemvõimule vastu seista. Kolmas maailm näitas oma vastumeelt terroriaktidega. Võib arvata, et ilma terrorismita ei üritaks USA täita ka maailmapolitseiniku rolli.
Toimus rahv.-vah. õiguse aktiivne kodifitseerimine. Alates 1960-ndatest hakati rahv.-vah. organisatsioonides kasutama konsensuse põhimõtet, mis tähendas, et hääletamist ei toimunud, väljatöötatavad tekstid pidid olema põhimõtteliselt vastuvõetavad kõigile osapooltele. 1989-... (külma sõja lõpust tänapäevani) Nõukogude Liidu lagunemisega kadus vastasseis läänemaailma ja sotsialistliku bloki vahel. USA on võtnud endale ,,maailmapolitseiniku" rolli olles tülide lahendamise protsessides lääneriikide eesotsas. Peamised rahv.-vah. probleemid on vabakaubandus, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse, etniliste, rassiliste ja religioossete konfliktide vältimine, arengumaade vaesus ja mahajäämus. Varasemalt eraldi arenenud rahv.-vah. õiguse harud (humanitaar-, keskkonna-, kaubandusõigus jm) on üksteisele lähenenud, neid käsitletakse kui terviku osasid.
-vah. õiguse aktiivne kodifitseerimine. Alates 1960-ndatest hakati rahv.-vah. organisatsioonides kasutama konsensuse põhimõtet, mis tähendas, et hääletamist ei toimunud, väljatöötatavad tekstid pidid olema põhimõtteliselt vastuvõetavad kõigile osapooltele. 1989-... (külma sõja lõpust tänapäevani) 4 Nõukogude Liidu lagunemisega kadus vastasseis läänemaailma ja sotsialistliku bloki vahel. USA on võtnud endale „maailmapolitseiniku“ rolli olles tülide lahendamise protsessides lääneriikide eesotsas. Peamised rahv.-vah. probleemid on vabakaubandus, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, keskkonnakaitse, etniliste, rassiliste ja religioossete konfliktide vältimine, arengumaade vaesus ja mahajäämus. Varasemalt eraldi arenenud rahv.-vah. õiguse harud (humanitaar-, keskkonna-, kaubandusõigus jm) on üksteisele lähenenud, neid käsitletakse kui terviku osasid. § 3
annaabi.ee 
