Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid
rahuldava põhimõtte alusel pidanud õigeks Hispaania siseasjadesse jõuga vaheleastumist. Mil määral selline sekkumine on nimetatud põhimõtte alusel lubatud? See on küsimus, mille vastu tunnevad huvi kõik, isegi kõige kaugemad sõltumatud suurriigid, mille valitsused erinevad Euroopa riikide omast, ja kindlasti ei tunne keegi selle vastu rohkem huvi kui Ameerika Ühendriigid. Meie Euroopa-poliitika, mis kiideti heaks juba seda maailmaosa nii kaua raputanud sõdade algetapis, jääb siiski muutumatuks. See poliitika hõlmab põhimõtet mitte sekkuda ühegi Euroopa riigi siseasjadesse, käsitada sealseid de facto valitsusi kui meie seisukohast seaduslikke valitsusi; arendada nendega sõbralikke suhteid ning säilitada neid avameelse, kindla ja mehise poliitikaga, mis on igati kooskõlas kõikide riikide õiglaste nõuetega ega tekita ühelegi riigile mingit kahju. Kuid Ameerika
Otsis teed indiasse, ameerikasse jõudes arvas et ongi indias. Pidi valitsusega tõsiseid läbirääkimisi pidama et reisi korraldada.Indiasse viiva meretee avastamine: Vasco de gama juhtimisel asus 1497 lissabonist 4 laevaline ekspeditsioon teele. 1498 jõuti indiasse. Tänu araablasest lootsile kes tundis rannikut hästi. Sõideti umber aafrika lõunatipu. Brasiilia avastamine ja ameerika nimesaamine: Ameerika sai nime itaalia maadeuurija amerigo Vespucci nime järgi kes uuris uut maailmaosa 16 saj algul. Brasiilia avastas pedro alvares cabral kes ei teadnud varasematest retkedest midagi ja kuulutas maa portugali valduseks.Esimene ümbermaailma reis: Esimese ümbermaailma reisi tegi läbi fernao de magalhäes. Ta oli portugali kuningaga tülli läinud ja tahtis leida läänepoolset indateed. Teele asuti 1519a. 20 september. Tagasi tuli ainult üks laev 18 inimesega. Maadeavastuste jätkumine: 16 saj teasel poolel hakkasid eurooplased rohkem maid avastama
ainult kellahelinat või hääli. Üleminek eluta looduselt loodusvormidele on pidev. Eksitavaid jälgi peetakse justkui üleloomuliku olendi osaks või käepikenduseks, mille kaudu too inimest eksitab. Haldjas kui võrgutaja - jahimees ja naishaldjas. Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas). Eksimine toimub piiril oma ja võõra vahel, sellel piiril kerkivad esile haldjad. Eksimine iseloomustab teatud protsessi, muutust, mille korral üks maailmaosa vaheldub teisega: siseringist välisringi. 22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl
annaabi.ee 
