Androgüünsus oli moes kahekümnendail ning nüüdki (lk. 15). Siurulikkus luules ja pealkirjaski. Sisust lähtudes on võetud kaanele mitte vaba ja lendav eevatütar, vaid ristilöödu. Põhimõtteliselt peavad Jürgeni luuletused olema tõesed stambid, ranged vormid. Naised (neli) lüüakse risti küll otseselt ja kaudselt, kuid feministliku kiiksuga naine on siiski parem kui mees ja jumalikum. Rooste võrdub Renoir, kel õrn tugevam sugu on eluallikas ja maailmanaba. Kordagi ei leia me vastassoo alandamist, isegi ironiseerimist mitte, küll aga enda ja oma mehelike tungide naeruvääristamist. Prelüüdis "Punasel toal" laseks luuletaja endale kuuli kuklasse, et naerda oma juhmi üllatusesegust nägu, andes mõista, et meiegi ehk võtame asju liiga enesestmõistetavana ega üllatuks enne surma. Vormigi ehk liialt oleme kiindunud. Kas Jürgen tegelikult feminist on, seda vaid luuletuste põhjal raske hinnata
oli ta loodud Jumala poolt ja Jumala näo järgi, seega oli ta jumaliku algega, teiselt poolt olid esimesed inimesed- Aadam ja Eva patustanud Jumala vastu ja selle tulemusena mõistetud kannatama. Kõigile inimestele laienes pärispatu osa ja inimene oli seega madal, patune, kiusatuste meelevallas. Kristlikus maailmapildis oli kogu elava keskpunktiks Jeruusalem. Jeruusalemma keskpunkt oli Kristuse kirik. Kristuse kirikus Kristuse hauakoopa lähedal asub "maailmanaba". Terve keskaja jooksul vaadeldi inimest nii esimest kui teisest aspektist. Inimesel oli Jumala nägu, ta võis, kui ta püüdis, oma kaotatud pärisosa jälle tagasi saada ja Pradiisi uuesti luua Osa inimeste eluaegne püüd oligi pääseda tagasi Jumala kõrvale ja temaga osadusse. Sellest aspektist kasvas välja ka arusaam, et inimene on looduse kuningas, s.t. looduse, maa, taimede, loomade isand. Jumal oli andnud looduse inimese valitseda.Paralleelselt oli olemas
Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda (süvahavva). Yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae Ilmapuu Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist. Räägitakse, et puu juurte all on olevus, kes korda peab. Pühad hiied 11 Pühade puude ja pühade metsaalade (hiite) kultus on väga vana ja lailt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele.
Enesenäitamine Oma unikaalsuse näitamine Enesehinnang Ajaloost kõrva taha panna: inimese ajalugu on psühholoogia vaatepunktist inimese enda avastamise ajalugu. Mida kaugemale me lähme, seda rohkem oli inimene "loom" st see osa inimese mõtetest ja arvamustest, mis ta mõtleb enda kohta, seda algul ei olnud see on samm-sammult tulnud. "Inimese enese avastamise ajalugu" teab, et ta on SIIN, arvamused iseendast. Kõige tähtsam on nüüd MINA ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge