ülejäägid ja selle tagajärjel vilja hind langes. Konkurents oli puudulik. Riigis olid impordi piirangud. Olemas olid riigi toetused, kuna riik võttis suuna põllumaj arengule. Arvati, et L-E turul ei suudeta vilja müüa. II EV- Kolhoosid nõrgenesid, oli avatud turg. Inimesed hakkasid suure hooga ehitama , aga ehitamise käigus avastati, et napib ressursse. Maaelu üritati põhja lasta kuna maa hinnad langesid. Välismaalased ostsid maad ära. EL-ga liitudes kasvas maahind järsult. EL-ilt on võimalik saada mitmeid põllumaj toetusi. Kõik mis tehti I EV aeg , tehti nüüd 180 kraadi teisiti. Väliskaubandus perioodil 6-12. Sajand Oli väliskaubandusõigus. Põhiliselt eksporditi vilja ja rauda. See oli rahvaste rändamise aeg. Rajatakse linnuseid, Eestisse tulevad relvad ja rukkis. Paranevad tööriistad. Mindi üle 3 vilja süsteemile:talivili,suvevili,sööt. See aitas väliskaubandusele kõvasti kaasa. Anna hinang Rootsi ajale
Korruselisus 6+kelder Elamispinda 3502,4 m2 Parkimine 1056 m2 Tehnilised ruumid 89,6 m2 Panipaigad 160 m2 Parkimiskohti 70 tk Ehituslikku pinda kokku 4808 m2 Pinnaühiku müügihind 25000 EEK/m2 Maahind 1730 EEK/m2 Allikas: http://www.almare.ee Tabel 2. Korterite suurused ja arv Tubade arv Korteri suurus (rõduga), Arv, tk m2 2 56,2 5 2 57 15 2 61 2 2 61,3 1
Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus. Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist kuulus: · mõisnikele 58 % ja · talurahvale 42 % maafondist Kõrge maahind ei võimaldanud talukohti osta. Põhja-Eestis arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. Sajandivahetusel algas ühistegevuslik liikumine. Ajendiks sai piimakarjanduse areng. 1889.a. juunis toimus Eesti Põllutöökongress, mis pooldas ühistegevust. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 1900.a. juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis. 1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts 1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts.
Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest,