võib leida Ojamaalt, kus laevkalmed olid kogu nooremal pronksiajal tavalised. Laevkalmeid ehitati ka mujal Skandinaavias, kuid siinpool Läänemerd on teada vaid üksikuid. On arvatud, et nende rajajateks ongi olnud mõned siinkandis elanud skandinaavlased, kuid samas on siinsetel laevkalmetel palju sarnast ka Eesti kivikirstkalmetega, mis jällegi viitab ehitajate kohalikule päritolule. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid domineeris laibamatus. Kiviaegsetes maahaudades leidub kiviesemete tükke, luuesemeid,savinõude kilde ning koduloomade luid. Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja
Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised. arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid. Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina.
Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND Eesti jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Rannikualal kinnismuistised.arengutempod looduslike tingimuste tõttu erinevad. Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt õhukesed, viljakad mullad, kerge harida.Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina
et linnusekaitsjad ei saaks laskerelvi kasutada ja neile pihtsa lasta. Öösiti oli võimalik ka salakäikupidi välja minna ja vette tuua. Lõhavere linnuse kaitserajatise vall kuhjatud kividest, liivast ja mullast ning palkidest oli tehtud rajatis, mis hoidis seda kõike koos. Lõhaveres näitasid kõik märgid ka seda, et muinaslinnuste palgid olid asetatud horisontaalselt. Matmiskombed Järkjärglult hakkas kasvama maahaudadega matuste osakaal. Maahaudades oli panuseid eriti rikkalikult. Pealeselle on olemas ka ümarkääpad, kuid need on suhteliselt haruldased. Kääpaid on Virumaal ja Kagu-Eestis ning mujal neid pole. Arheoloogiline materjal näitab, et Virumaa kääpad on kuulunud vadjalastele. Kagu-Eestis on kääpad sellisel ajal, kus on omal ajal elanud setud. Kui võrrelda viikingite ajaga, siis isegi hilisrauaajast on aardeid leitud mõnevõrra enam, aga koostise poolest on nad hoopis teistsugused
Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud kultuses. Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid. Matused: jätkus laibamatus kägarasendis paremal küljel. Mitmed v rikkalike panustega nn vürstihauad. Jätkus komme matta ülikud kiviplaatidest kirstudesse. Tihti võeti need kiviplaadid vanematest haudadest ja kasutati uuesti. Kividest kirstu vastu ja peale kuhjati väiksemaid kive, kogu kuhjatis kaeti veel mullaga - saadi kõrge küngas. Maahaudades surnud küljeli, pea lõuna poole, jalad põhja, nägu itta. Kultuuri hilisel järgul ehitati eriti tähtsatele tahutud tammepuust hauakambrid. Puithoone peale kuhjati kive, nende peale mulda. Kontaktid võrdlemisi laiad: Unetice esemeid leitud Itaaliast, Austriast; kaubasidemed ka Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta
annaabi.ee 
