Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega.
esineb terviseprobleeme, mis väljenduvad sarnaselt alatoitumuse sümptomitele suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes. Ülekaaluliste inimeste hulk kogu maailmas võib ulatuda kuni 600 miljonini. Ülekaaluliste osakaal tööstusriikides on suurenenud just viimastel aastakümnetel, kuna inimeste eluviis on seotud liikumisvaegusega. Toiduprobleemide teiseks lahenduseks pakuks selle, et täiendada arengumaades inimeste teadmisi maaharimisviisidest ja uutest tehnoloogiatest. Suur abi oleks ka sellest, kui arenenud riigid toetaksid arengumaid rahaliselt ning aitaksid neil vältida uusi kodusõdasid ja konflikte teiste riikidega. Kolmandaks tuleks kindlasti veemajandus ümberkorraldada, kuna puhta joogivee puudumine tekitab veel suurema probleemi kui haritava maa puudumine. Üheks võtmeprobleemiks vastuvõetava tasakaalu saavutamisel on ka toidu hulga ja rahvaarvu vahel ka kõigile abielupaaridele pereplaneerimise võimaldamine
olemasolevaid kalavarusid ja mitmeid kalaliike (eriti vääriskalad). Siit oleks väljapääs ainult suuremate investeeringute tegemises kalakasvatusse ning tunduvalt rangemaid meetmeid röövpüüdjate korralekutsumisel. Inimese põhjustatud probleemid Ühtedeks murettekitavaimateks probleemideks inimtegevusest põhjustatud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon. Kõik see on põhjustatud vääratest maaharimisviisidest: 1. Väetised, 2. Mürkained, 3. Rasked masinad. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja Ameerika lõunaosas ja Kesk Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Kasutatud allikad: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A18AFFEFF505F8AEC225742C004A00C 0 http://www.hot.ee/allen/food.htm http://www.terveilm.net/est/teemad/yhiskondjamajandus/article_id-155
teised probleemid (toidupuudus, saaste). Selleni on viinud arstiteaduse ning heaolu kasv. Tagajärjed: intensiivne majandamine viib metsade hävitamise, kõrbestumise, erosiooni tekkimise ja mulla saastumiseni. Tööstus on toonud kaasa keskkonna saastumise. Lahendused: laste arvu piiramine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, muuta inimeste toitumisharjumusi. Mullastiku hävimine on tingitud vääradest maaharimisviisidest: väetiste, mürkainete, raskete masinate kasutamine. Seda põhjustab ka metsade raiumine ja mulla looduslik ärakanne. Üheks lahenduseks oleks maaharimisviiside ja tehnoloogia täiendamine, samuti metsaraie piiramine. Hapestumine on põhjustatud kütuse põletamisest ja tööstuse saastest. Selle tagajärjeks on happesademete teke, mis moodustub, kui lämmastiku ja väävliühendid õhuniiskusega ühinevad. See kahjustab metsi, taimejuuri ja mulda. Lahenduseks oleks atmosfääri paiskuvate
annaabi.ee 
