kujundas Eldor Renter, oli efektne ning lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikust. Tema punakas pea ning suured kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelase karakterile. Eldor Renteri poolt kujundatud kostüümid ja lavakujundus paistis silma oma lihtsuse ja kaunite värvide valikuga. Lava oli kujundatud lossina, kus üleval muutis põnevaks hiiglaslik peegel, mis peegeldas laval toimuvat, lisades ruumilisust ning maagilisust. Väga huvitavad olid balli külaliste rõivad, mis oli iga maa kohaselt temale iseloomulike säravate värvidega. Pjotr Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" oli pidevalt ära tuntava sümfooniaga, mis andis ära tundmis rõõmu. Tore oli kuulda tuttavaid meloodiaid. Mulle meeldis Tsaikovski väljendus lootusest, kannatusest ja võidust, mille Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester suutis külmavärinaid tekitavalt võimsalt publikule tuua.
lõpus pakutakse valmis du eemärkideks on tutvumine minuni ei pakette. Võimalik ise le looduse, kultuuriga. Sihtkoha kuvanud seda kokku panna sobiv reis he turundamisel kasutatakse maagilisust, või võtte mõni juba inf osavalt ära sihtkoha unikaalset mida visioonis ja valmis olevatest ol kultuuri ja loodust. tunnuslauses pakettidest. e kasutatakse. Eesti turundus minu
Ta ise ütleb: "Mind veetleb Memento Mori esteetika". See sentimentaalsus, mis oli iseloomulik viktoriaanlikele ehtele ja see, kuidas sümbolid olid surmaga seotud, on nähtavad ka Julia deVille loomingus. Samas on tema looming erinev XV- XVIII sajandi ehtekunsti esteetikast kuigi põhjus ajend, motiiv, stiimul ja põhiidee on samad, on ekstreemus ning väljendusviis teistsugune. Näiteks prossi ,,Lein" jaoks kasutab ta inimese juukseid, mis ammustest aegadest lisavad maagilisust/maagilise tähenduse. Viktoriaanlike ehete valmistamiseks kasutati surnud inimeste juukseid3, aga väga ettevaatlikult kuid Julia deVille pakkub uue visiooni leinaehetest. Ta kasutab julgelt hiirte4 ja lindude kehi, lindude tiibu ja jäneste päid. Prantslanna Nathalie Perret kasutab surmatemaatikat ehtekunstis teistmoodi. Tema loomingus puudub otsene ja selge surmasümboolika, seda asendab sügav ja puhas kontseptsioon. Tema
olevat muinasjutu maailma. Balleti külastajatel tekkis ettekujutus, et nad on sattunud imeilusasse muinasjuttu. Kardinate abil tekkis kujutlus nii lossimüürist või siis jällegi mägedest kus taamal võis ettekujutada lossi. Samas olid nad ka ballisaali sambad. Dekoratsiooniks oli laval veel üks suur peegel. Peegel muutis kõik laval toimuva põnevamaks, lisades kõigele ruumilisust ning maagilisust. Kardinate abil oli ka kujutatud lossimüür koos ehitatud vahitorniga. Kivide vahelt endale teed rajades jooksis välja allikas, mis voolas järve. Järvel aga hõljusid lummavalt ilusad valged luiged ja taamal paistis mägedes imeilus loss. Asjaolu, et balleti ,,Luikede järv" sünniloos on palju küsimärke , siis arvatakse, et Tsaikovski inspiratsiooniallikaks oli Bayeri printsi Ludwig II . Troonile tõusnuna lasi Ludwig rajada mitu lossi (arhidektuuri imet)
Wieniawskiga kaheksa kuud kestnud turneel Ameerikas, andes ligi 200 kontserti. Ameerikas teenitud raha eest laskis ta endale ehitada Peterhofi maja (aastal 2005 avati Peterhofis Rubinsteinile mälestussammas), kus ta reisidelt naastes puhkas ja komponeeris ja kus ta lõpuks ka suri. Anton Rubinstein oli 19.sajandi suurimaid klaverivirtuoose. Imetlusväärse tehnilise meisterlikkuse kõrval hinnati tema esituste monumentaalsust, tõlgitsuste ainulaadsust ja isiksuse lummavat maagilisust. Ta oli kaasaegsete hinnanguil ainus, kes võis tõusta Ferenc Lisztiga samale pjedestaalile. 70ndate aastate alguses süvenes Rubinsteinis soov loobuda pianistikarjäärist ja pühenduda täielikult loomingule. Ehkki tema teoseid esitati kõikjal, täheldati, et vaid tema enese interpretatsioonis, nii pianisti kui dirigendina, leiab muusika publiku soosingu. Juba Rubinsteini kaasajal juureldi, mis on tema loomingu peamine puudus kirjutas ta ju palju ja ilma loomepiinadeta