lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne õppeasutus. Hoone rajati aastatel 1981-86 Eesti Maaehitusprojekti poolt, arhitektiks Ignar Fjuk. Vanema funktsionalistliku koolihoone (1941) juurdeehitisena valmisid 1985. aastal postmodernistlik 3-korruseline õppekorpus, 1988 võimla ja 1991 ujula. [12] Parkmetsa keskel asuv koolikompleks on orienteeritud piki Piibe maanteed. Juurdeehitis hoonestab telgkeskme, markeerides seda peasissepääsu tähistava ekraanehitisega. Etteastena kujundatud hooneosa eraldab tinglikult vana uuest. Peasissepääs avaneb
õpetajaks. Astus Sotsiaal- ja Kodundusinstituuti. Kool jäi lõpetamata selle sulgemise tõttu. 1943. a. astus Tartu Ülikooli agronoomia erialale, kuid pärast kahte aastat jäid õpingud pooleli. 1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest
anda hoonele renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde ratsionaalne planeerimine, ning tööde tehniliselt majanduslikult põhjendatud järjekorra määramiseks. Nendel aastatel on KÜ tehtud palju rekonstrueerimistöid, kahtlemata oleks vaja teha palju rohkem, aga korjatud remondifondi rahast üksi ei jätku. Pangalaenu võtmiseks meie KÜ liikmed on enamuses kategooriliselt vastu. 2 1. MAJAST 1. Maja on projekteeritud 1986.a. Eesti Maaehitusprojekti Pärnu osakonnas, töö nr.8611708, ehitatud lp.156-013.13.86.3A-3B-4B järgi. Linna Valitsuse poolt antud loaga ja meie rahadega oli ehitatud kooperatiiv maja. Mille nimeks pandi ,,MERIKAKP", selle pärast et ta seisab väga lähedal mere ääres. Pool maja sai valmis 1987.a. ja teine pool 1988.a. 2. Tegemist on 5-korruselise, 8 trepikojaga-sektsiooni elamuga, kus on 120 korterit. millest: Ühetoalisi 15, Kahetoalisi - 15, kolmetoalisi 65, neljatoalisi 25 2.1
Ka Järvamaal leidub eeskujulikke näiteid Paide kultuurikeskuse või Paide KEKi tootmiskompleks Mäos. [8] 1.8 Türi Majandusgümnaasium Türilt leiame nõukogude perioodist kortermajade kõrval omanäolise fassaadiga kaubamaja, kuid suuremat tähelepanu pälviks minu seisukohalt Türi Majandusgümnaasiumi (vt joon 8 .8 Türi Majandusgümnaasium) õppehoone oma ainulaadse arhitektuurilise lahendusega, millist mujal Eestis ei leidu. Hoone on projekteeritud 1986. aastal RPI ,,Eesti Maaehitusprojekti" poolt. Ehitustöödega alustati 1988. aasta ning valmis jõuti 1989. aasta septembriks. 2002/03. aastal renoveeriti sööklakorpus, kuhu rajati ka kohvik, ning spordisaal ja ka poeglaste tööõpetusruumid. Puutumata ei ole jäänud ka saal ja muusikalass, mis kokkuvõtlikult teeb koolimajast vägagi kaasaegse ja õpilassõbraliku kompleksi oma funktsionalistliku ja läbimõeldud ülesehituselt. [28] 18
annaabi.ee 
