(6p) Rahvuslik liikumine oli eriti elav Läänemaal. - 20. sajandi algul oli sotsiaaldemokraatide häälekandjaks ajaleht Uudised. + 1884.aastal õnnistas esimese punase lipu Eesti Üliõpilaste Selts - Umbes 60% maaelanikest oli ilma maata. + 1909.a. rajati Tallinna Eesti Rahva Muuseum - (rajati Tartusse) Esimese eestlasena võitis olümpiamedali Martin Klein + 6.Millise kultuurialaga olid seotud järgmised isikud?(4p) G.Lurich Eesti üks kuulsamatest maadlejatest A.Wiera Eesti esimene elukutseline teatritegelane K.Menning Elukutseline teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat A.Laikmaa Eesti maalikunstnik 7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur, Waldhof, Dvigatel, Volta, Lutheri vabrik) (4p) Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur
Juuksed peavad olema taha seotud, selleks kasutatud kumm või pael ei tohi sisaldada metallosi. Keelatud on kanda kõrvarõngaid, käevõrusid, sõrmuseid ja igasuguseid muid metall ja jäiku asju. Naismaadlejad ei ole enam kohustatud, kui võivad kanda FILA poolt kinnitatud kõrvakaitseid. Võistlejaid kaalutakse trikoos, paljajalu. Olümpiamatsid kestavad kolm perioodi, a kaks minutit, vaheaeg on 30 sekundit. Kui üks maadlejatest on võitnud kaks periodi järjest, siis kolmandat perioodi enam ei maadelda, sest võitja on selgunud. Kõik meeste vabamaadluse tehnilised reeglid kehtivad ka naistemaadluses. Kõik meeste vabamaadluses keelatud võtted on lubamatud ka naiste maadluses, lisaks naistemaadluses on keelatud kõik topeltnelsonid parterasendis või püstiasendis. RIIETUS Maadleja peab ilmuma matile maadlustrikoos, mis on ühes tükis ja talle määratud värvi (punane või sinine).
Etruskid Etruskid on jätnud jälgi võitluskunstide olemasolust nende traditsioonis. Omal ajal olid etruskid tugevalt mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad. Muuhulgas on Rooma Villa Giulia muuseumis ja Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse.
Karl Eduard Raupach - TÜ lektor, kes tõi 1819.a. võimlemise Eestisse Jüri Soo Laiuse köster, kes hakkas 1874.a. korraldama laiuse kihelkonnakoolis kehalist kasvatust. 1876.a. korraldas Mõra mõisas esimese rahvakoolide õpilaste võimlemispeo. Juhan Kurrik Eesti kehalise kasvatuse rajaja. 1879.a. ilmus tema "Turnimise raamat". Gustav Boesberg asutas 1888.a. esimese eestlaste raskejõustikuringi. Georg Lurich üks kuulsamaid eesti elukutselistest maadlejatest, tegi spordile reklaami Tõnu Võimula hakkas 1914.a. Peterburis välja andma esimest iseseisvat eestikeelset spordiväljaannet "Jõu ilm" Anton Õunapuu lõpetas 1913.a Helsingis kehakultuuriõpingud, temast sai esimene kõrgharidusega kehakultuuri spetsialist Eestis. Anna Raudkats esimene kehakultuurialase kõrgharidusega eestlanna (lõpetas 1915. a Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudi). Ado Anderkopp Valiti 1920.a. Eesti Spordi Liidu esimeheks.
annaabi.ee 
