Pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; Mass on 6,4219 x 1023 kg; Keskmine tihedus on 3,95g/cm3; Raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); Sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m (ööpäev); Sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; (aasta Marsil) Keskmine pinnatemperatuur on -50°. Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Marsi sarnasused maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess
pangahöövlid, kuis siis muidu. Laps veel panku ei hööveldanud, tema röökis muudkui nutta. Eriti öösiti.............. · ,,Maailma loomine ja teisi lugusi" (2001) annab lastele võimaluse sukelduda muistendite maailma. Väga vanast ajast veel hulga vanemal ajal ei olnud olemas muud kui taevas ja vesi. Nõnda tuli Vanaisal ja tema inglitest abilistel kogu aeg muudkui ringi lennata. Aga lendamine väsitas isegi nemad lõpuks ära. Oleks siis kusagil leidunud lapike maadki, kuhu korraks maha istuda. Oh, mis seal istumisest rääkida! Terves ilmas polnud isegi nii tillukest maakühmu, et Vanaisa oleks võinud suurel varbal seista. · Jutukogul ,,Kui veel telekat ei olnud" (2001) on lisaks huvitavatele mälestuspiltidele ka oma ridadevaheline sisu. Kõik looda algavad sõnadega ,,Kui veel telekt ei olnud...". H.Käo tuletab teleriga kokku kasvanud lastele meelde, et peale helesinise kiirgava
sirgel - ühesugused. Need tekivad umbkaudu 2-3 aasta järel. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, alla 60 miljoni kilomeetrikaugusele. Sel ajal on Marsi ketas kuni poole suurem kui tavalise vastasseisu ajal ja 4,5 korda heledam. Lähima seisu korral on Marsi heledus peaaegu võrdne Veenuse omaga, kaugeima seisu puhul - Põhjanaela heledusega. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Marsi sarnasused Maaga Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi "polaarmütsid" korrapäraste ringjate servadega. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga.
Nendelt Rootsist, õigem Roslageni maakonnast tulnud Tussidelt sai Venemaa enesele Vene keeles nime Pyc ja mitmes muus keeles Russland. Vene riigi asutajad russid olid igatahes Skandinaaviast pärit, nende nimi praegusel kujul tekkis aga vist Soome sugu rahvaste suus. Mitmed tundemärgid juhivad nimelt selle poole, et Pyc Soome sugu Rootsiga ühte sulab. Eestlased nimetasid Skandinaaviast tulnud laevamehi rootsideks, venelased russideks; eestlased hakkasid nende maadki Rootsiks kutsuma, venelased sellevastu võtsid oma maale nimeks Pyc nende ,,russide" järele, kes Skandinaavias Venemaale asunud. Rootsi nime ei kanna mitte üksi Läänemerest lääne pool olev maa ja selle asunik, vaid see nimi esineb Eestiski. Kohanimesid tähele pannes puutume tihti Rootsi-nimeliste taludega, küladega, vahel isegi mõisatega kokku. Rootsi nimi esineb Tartumaal. Võnnu kihelkonnas Kuristal. Nõo kihelkonnas talu, ka org.
tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama. Nagu igal liigil planeedil Maa, on ka inimeste igapäevane mure enda ja oma pere toitmine. Kui pinnas on vähe viljakas ja vett on vähe, teevad inimesed ülisuuri pingutusi, et väikest osa maadki harida. Inimesed vormivad maad pühendunult ja kannatlikult, nagu planeet seda nõuab. See on nagu ohvritalitus, mida viiakse läbi lõputult. Põllumajandus on siiani levinuim tegevusala. Pool inimkonnast harib põldu Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Põlluharimine on nagu traditsioon, mida antakse üle ühelt põlvkonnalt teisele higi, oskuste ja raske tööga, sest see on üks inimkonna ellujäämise eeldusi. Pärast pikka aega lihasejõust sõltumist, leidis inimkond ligipääsu
annaabi.ee 
