Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maadevallutajad" - 4 õppematerjali

EESTI MUINASAEG
6
doc

EESTI MUINASAEG

Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega. Läänemerele olid ilmunud juba ka sakslased- 1159.a rajasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna, Lüübeki,millega saksa idakaubanus sai kindla tugipunkti. *Kaupmehed ei olnud maadevallutajad, neid huvitasid Vene turgudele viivad kaubateed, mille juures oli võtmetähendusega Väina e Daugava suue. Sealt sai jõge ja jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse. *Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 ­ 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol

Muu → Teadus
43 allalaadimist
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 ­ 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. ,,Arukat inimest" nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol

Muu → Karjäärinõustamine
41 allalaadimist
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. „Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun