inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst. Veel üheks tähtsaks punktiks võib lugeda maadeavastusi. Juba varakeskajal (9.-13 sajandil) sõitsid viikingid mööda merd, neid võib lugeda ühtedeks esimesteks maadeavastajateks. Suuremad avastused jäid siiski 15. sajandi teise poolde. Siis oli maadeavastuste põhjusteks väärismetallide ning rikkuste kogumine, vürtside ja maitseainete saamine. Tänu maadeavastustele avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Tänu maadeavastustele arenes kaubavahetus, mis toimis mööda merd. Eelise said mere äärsed riigid. See aga omakorda tekitas sõdu, omamaks soodsat geograafilist asendit kaubavahetuseks. Peamiselt veeti vürtse ja maitseaineid.
............................................................................................8 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................10 Sissejuhatus 2 Esimesteks maadeavastajateks olid tõenäoliselt Aafrikas elavate inimeste eellased. Nagu tõestavad fossiilid, elasid seal umbes viis miljonit aastat tagasi ahvisarnased olendid, kes kõndisid kahel jalal, nende aju oli ahvide omast suurem ning nad kasutasid tööriistu. Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades
Oma nõrkustest hoolimata oled sa hallanud ja vallutanud tohutu territooriumi, mida pole suutnud üksi liik enne sind. Pärast 180 000 aastast rändeluviisi jäid inimesed maheda kliima tõttu paikseks. Nende ellujäämine ei sõltunud enam jahipidamisest. Nad valisid veerohke keskkonna, kus jagus kalu, ulukeid ja taimi. Koha, kus maa, vesi ja elu liitusid. Inimeste arukud pani neid kanuusid ehitama. See leiutis rajas uue värava ja muutis inimesed maadeavastajateks. Tänagi elab enamik inimkonnast rannikul, jõgede või järvede kallastel. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 aastat tagasi. See oli suur hüpe inimajaloos. Miks linnad? Sest sedasi sai end kergemini kaitsta. Neist said seltskondikud olendid, kes jagasid teadmisi ja oskusi. Nad sulasid ühte oma sarnasustes ja erinevustes. Nad muutusid tsiviliseerituks. Nende käsutuses oli energia, mida pakkus loodus ja nende enda tegevus. Sedasi elas inimkond tuhandeid aastaid
Üks tuntuim oli vastlakarneval, millele järgnes 40 päeva paastumist. Vastlate kavva kuulusid ka näitemängud, neist kuulsaim olid ,, aadama mäng". Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid vormilised lühilood ehk fabliood, mis pilasid erinevaid ühiskonnakihtide ning elukutse esindajaid. Kuulsaim teos on prantsuse ,,Rebaseromaan". Suured maadeavastused Peamine põhjus oli leida uusi mereteid Indiasse ja Kagu-Aasiasse, mis olid ettekujutuste järgi rikkad maad. Maadeavastajateks said Hispaania ja Portugali elanikud. India poole tahtsid nad sõita seekord ida poole, nende arvutuste järgi oli maakera ümbermõõt väiksem, mistõttu maa tundus läbitav. Esimene maadeavastuse etapp oli seotud Aafrika läänerannikuga. Portugali printsi henrique meresõitja eestvedamisel asuti teed idamaadesse otsima. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz oli esimene eurooplane, kes Aafrika lõunatipust edasi sõitis ja tee Indiani oli avatud.
Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele normanistlik teooria. Viikingeid saab pidada ka maadeavastajateks. Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse. Gröönimaale jõudis välja Erik Punane, kes pagendati Islandilt, mistõttu ta pidi retkele minema. Sel ajal oli Gröönimaa palju elamiskõlblikum kui praegu. Sinna tekkisid lõuna ja põhja asulad. Erikul oli poeg Leif, kes sõitis edasi Põhja- Ameerikasse 1000, samas ei muutnud viikingite retk Põhja-Ameerikasse midagi.
annaabi.ee 
